Enam kui kaks kolmandikku töötajatest on valmis tegema karjääripöörde ja õppima selgeks uue elukutse, selgus rahvusvahelisest tööturu-uuringust Decoding Global Talent2021, kus osales rohkem kui 200 000 töötajat 190 riigist. Ka Balti riikide töötajatest on 67 protsenti huvitatud uue eriala õppimisest.
Boston Consulting Group’i, CVKeskus.ee ja tööportaale ühendava võrgustiku The Network poolt korraldatud ülemaailmsest tööturu-uuringust Decoding Global Talent ilmnes, et tervelt 41 protsenti töötajatest tajub, et automatiseerimine ohustab üha rohkem nende praegust ametikohta. Lisaks suurendas eelmisel aastal inimestes ebakindlust töökoha pärast ka tervisekriis ning 68 protsenti töötajatest tõigi uuringus välja, et nad on valmis õppima uusi oskusi ja tegema karjääripöörde.
Huvi ümberõppeks on suurim töötajate seas, keda tervisekriis rohkem mõjutas – näiteks paljud teenindusega seotud töödel töötavad inimesed hakkasid kahtlema oma valitud karjääritees. Lisaks on õppimisele rohkem avatud ka oma karjääritee alguses või keskel olevad inimesed, kes on nooremad kui 40 eluaastat.
Automatiseerimise pärast muretsevad enim lisaks klienditeeninduses (48 protsenti) töötavatele inimestele ka finantssektoriga seotud töötajad (48 protsenti). Kõige vähem tunnetavad automatiseerimises ohtu aga sotsiaaltööga tegelevad inimesed (29 protsenti) ning õigus- (33 protsenti), teadus- (34 protsenti) ja tervishoiuvaldkonna (35 protsenti) töötajad.
„Balti riikides tajutakse automatiseerimise ohtu pisut vähem, kuid siiski tõi 30 protsenti vastajatest välja, et neilgi on kasvanud mure oma tänaste teadmiste ja oskustega tehnoloogia kiirele arengule jalgu jääda,“ sõnas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
„Samuti tõi Balti riikides pea seitse vastajat kümnest (67 protsenti) välja, et nad on valmis õppima mõnda muud eriala, mis lubaks neil tulevikus töötada tänasega võrreldes hoopis teisel ametikohal,“ lisas Auväärt.
Töötajad on enim huvitatud IT-sektori töödest, kus on Eestis ka suurim tööjõupuudus
Kõige enam on töötajad huvitatud arendama oma digitaalseid oskusi ja õppima selgeks mõne IT-valdkonna töö. Suurem huvi on ka erinevate kontoritööde ja juhtimist arendavate oskuste järele nagu näiteks konsulteerimine, turundus ja värbamine.
Uuringust joonistub ka välja, et kõige meelsamini soovitakse siiski liikuda praeguse tööga sarnaste valdkondade töödele. Näiteks müügisektori töötajad huvituvad rohkem turundusalastest töödest ja vastupidi ning tervishoius töötavad inimesed sotsiaaltöödest ja vastupidi.
„Pisikesel Eesti tööturul on ümberõppe suurendamine hädavajalik, sest näeme ka praegu sektoreid, kus peamiseks arengupiduriks on endiselt terav tööjõupuudus – näiteks koguni 81 protsenti IT-sektori tööandjatest tõi käesoleval kevadel läbi viidud Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee värbamispraktikate uuringus välja, et nad ei leia kodumaiselt tööturult piisavalt tööjõudu,“ ütles Auväärt. „Samal tasemel ei olnud tööjõupuudust uuringus näha mitte üheski teises sektoris.“
Auväärt lisas, et tehnoloogia kiire arengu tõttu on siiski väga keeruline ennustada täpselt, missuguste oskuste ja teadmistega inimesi tööandjad näiteks kümne aasta pärast vajavad. „Ainus võimalus püsida tööturul konkurentsivõimelisena ongi säilitada huvi õppimise vastu.“
