Tervishoid lonkab: kallis kiirabi teeb perearsti tööd

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla Erakorralise meditsiini osakond Tallinnas Mustamäel.Foto: ERIK PROZEs / POSTIMEES/Scanpix

Üle poole erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördujatest ei vaja vältimatut abi ja võiksid tegelikult pöörduda perearsti poole.

Nii leidis Riigikontroll äsjases auditis, tõdedes ühtlasi, et EMO keskmine raviarve on 4 korda suurem kui perearsti visiidi keskmine maksumus. Selle muudab kulukamaks eriarsti vastuvõtt ning seal tehtavad täiendavad uuringud ja protseduurid.

Hinnavahe on aastatega kärisenud.

40% kergemate kaebustega EMOsse pöördujatest tõid pöördumise põhjuseks, et nad ei saanud enda hinnangul õigel ajal perearsti vastuvõtule.

Andmed näitavad, et valdav osa Tallinna kesklinnas asuva Ida-Tallinna keskhaigla EMOsse pöördujatest oleks abi võinud saada mujalt.

2017. aastal kulus eriarstiabile 629 miljonit eurot, sh oli EMO raviarvete maksumus ca 153 miljonit. Samal aastal kulus perearstiabile 114 miljonit.

Pikad järjekorrad eriarstiabis

Eriarstiabi pikad järjekorrad ei ole üllatuseks kellelegi. Eesti inimeste katmata arstiabi vajadus pika ravijärjekorra tõttu on Euroopa suurim. Näiteks sel aastal jääb rahastamata 245 000 ravijuhtu.

Statistika näitab, et eelmisel aastal oli ambulatoorse arstiabi 33 erialast tervelt 9 puhul järjekord üle lubatud ooteaja. Pikad ooteajad eriarstiabis on ka üks erakorralisse meditsiini poole pöördumise põhjuseid.

Ravijärjekordade poolest on Eesti teistest riikidest mäekõrguselt üle.

Eestis on 19 erakorralise meditsiini osakonda, kuhu tehakse kokku 462 000 pöördumist aastas.

Loe siit pikemalt Riigikontrolli erakorralise meditsiini auditi kohta

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.