Selvehallis tiksumise asemel ostab juba 10% eestlastest oma toidukauba e-poe kaudu. Kui neli aastat tagasi polnud seda turgu veel üldse olemas, siis täna kasutab teenust juba 130 000 inimest. Kas see tähendab, et e-kasvu jätkudes hakkavad tavalised toidukaubamajad end varsti koomale tõmbama?
E-pood suurendab ka tavamüüki
Ehkki statistiliselt tähendab see arv seda, et iga kümnes inimene tellib piima-saia-liha e-poest, siis tegelikkuses on arv veidi teine. Seni on e-poe teenust pakutud peamiselt Tallinnas ja Harjumaal, mis tähendab, et sisuliselt iga neljas piirkonna elanik eelistab seda, et kuller toob talle kauba koju kätte.
Selveri e-kaubandusjuht Gunnar Obolenski see esialgu siiski tavapäraste toidupoodide sulgemiste lainet ei too.
“Senise kogemuse pinnalt võime väita, et kokkuvõttes on Selverist ostvate klientide arv isegi kasvanud. Veebilehel esitatav tooteinfo on abiks kõikidele klientidele, sõltumata sellest, kas nad elavad e-kulleri teeninduspiirkonnas või mitte,” ütles ta.
Et e-toidukaubanduse areng lähiajal kauplusi sulgema hakkaks, ei uskunud ka Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido.
“Küll aga võib öelda, et kuigi kaupluste arv Eestis on aastatega vähenenud ja müügipinna ruutmeetrite arv samal ajal kasvanud, siis klientide ootus väiksemate kodukaupluste järgi on hakanud taas pead tõstma,” ütles ta.
Aastas kahekordne kasv
Obolenski tõi välja, et kui e-kaubandus üldiselt kasvab Eestis tempoga 20-30% aastas, siis toidukaupade interneti teel tellimises on kasv märgatavalt suurem ning nende puhul iga aastaga kahekordistunud. Edaspidi Obolenski hinnangul kasv siiski aeglustub.
“Pikemas perspektiivis jäävad kasvud eeldatavalt 40 protsendi juurde aastas. Suurte kasvunumbrite taga on veel paljuski väljaarenemata turg,” ütles ta.
E-poodide arendamine on ka kauplused veidi teistmoodi tööle pannud. Küsimus ei ole pelgalt kauba valmispanemises ja kohale saatmises, vaid e-kauplus nõuab ka tugevat IT-tuge ja arendajaid.
“Kui e-poe käive on võrreldav ühe hüpermarketi käibega, siis e-poe personali hulk on samuti võrreldav ühe hüpermarketi personaliga,” ütles Miido.
Kauplused arendavad e-teenust
Arenguruumi e-teenuste puhul on toidukauplustel praegu kõvasti. Laias laastus on kulleriga kauba koju tellimine seni kättesaadav olnud pooltele eestlastest, sest enamik teenusepakkujaid on seni toitu ja muud tarbekaupa koju saatnud vaid Tallinnas ja Harjumaal, suurima elanikearvuga piidkonnas. Kuid kõik kauplused laiendavad praegu oma teenusepiirkonda.
Näiteks Selver puhus oma e-poele elu sisse 2015. aasta novembris. Praegu teenindavad nad iga kuu 10 000 e-poe klienti. Tänavu aprillis lisandus Tallinna piirkonnale ka Pärnu. Lisaks kullerteenusele saab toidukauabad lasta endale osadesse poodidesse varem valmis pakkida, et siis neile ise järele minna.
Nende konkurent Coop alustas e-poega pisut hiljem – 2016. aasta kevadel samuti Tallinnas ja Harjumaal ning nemadki laienesid tänavu Pärnusse. Coopil on praegu umbes 30 000 e-poe klienti.
“Iga päev tehakse tellimusi sadades ning näha on, et nõudlus on veelgi suurem,” ütles Miido.
Kantar Emori finantsseireuuringu järgi on juba 10% eestlastest vähemalt korra viimase aasta jooksul selvehallis tiksumise asemel toidukaupa veebipoe vahendusel tellinud.
