Möödunud aasta viimases kvartalis vähenes Eesti SKP maht 4,1%, mis viis kogu aasta 1,3-protsendilisse langusesse. Esialgsetel andmetel oli Eesti majandus ainus Euroopa Liidus, mis 2022. aastal vähenes, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eelmise aasta majanduskasvule andsid tugeva löögi energiakriis ja kiire inflatsioon ning nii sise- kui välisnõudluse vähenemine. Aasta teisel poolel hakkasid laenukohustustega majapidamiste ostujõudu mõjutama ka kõrgemale tõusvad intressimäärad. Mitmed tegevusalad – eriti töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses – kannatasid Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Ootuspärast süvenesid aasta lõpus eratarbimise ja ekspordi mahud – vähenesid nii kaupade kui teenuste eksport.
Eratarbimise languse taga oli juba üle aasta kestnud ja süvenenud majapidamiste ostujõu vähenemine. Ekspordi vähenemist põhjustasid aga välisnõudluse nõrgenemine Eestist eksporditud kaupadele ning 2021. aasta lõpus toimunud ühekordne suurtehing Volkswageni tarkvaralitsentsi ekspordiga, mis tõstis siis teenuste ekspordi jaoks võrdlusbaasi kõrgele. Kuna aasta esimesel poolel eratarbimine ja kolmel esimesel kvartalil eksport suurenesid, siis nende mahud kasvasid ka aasta kokkuvõttes.
Investeeringute kasv kiirenes neljandas kvartalis 13 protsendini – taga olid peamiselt ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ja majapidamiste investeeringud eluruumidesse. Kui ettevõtete investeeringute kasv transpordivahenditesse oli pigem ühekordne suurem muutus, siis majapidamiste 29% investeeringute kasv eluhoonetesse oli üllatav, kuna samal ajal vähenes tehingute arv kolmandiku võrra.
Energiakriis leeveneb
Euroala majandus on sügisel oodatust veidi paremas seisus. Energiakriis ei ole küll täielikult kadunud, kuid see on praeguseks leevenenud. Nõrgemas seisus ja viletsama väljavaatega on Rootsi majandus ning ka Soomele ootame selleks aastaks kerget langust. Eesti tööstusettevõtete tellimuste vähenemine on süvenenud. Tootmise ja ekspordi väljavaade esimeses kvartalis küll veidi paranes, kuid see on jätkuvalt nõrk ja ebakindel. Samuti on suurenenud ettevõtete osakaal, kelle jaoks ebapiisav nõudlus on peamiseks äritegevust piiravaks teguriks.
SKP püsivhindades kukkus neljandas kvartalis ligi kahe aasta tagusele tasemele ning praeguse prognoosi järgi jätkub aastases võrdluses majanduse mahu vähenemine ka selle aasta esimesel poolel. Kui eelmisel aastal oli Eesti majandusele positiivse mõjuga mitmete pandeemiast taastuvate tegevusalade – muuhulgas majutuse ja toitlustuse, meelelahutuse ja vaba aja, veonduse – lisandväärtuse suurenemine, siis sel aastal peaks see mõju vähenema. Aasta esimest poolt mõjutavad nõrgem välisnõudlus ning kiire inflatsiooni ja tõusvate intressimäärade tõttu ostujõu langus.
Inflatsiooni oodatava aeglustumisega ostujõu langus aga pidurdub ning mõningase viiteajaga peaks Hiina majanduse avanemine parandama välisnõudlust. Samas avaldub ka rahapoliitika karmistamise mõju viiteajaga. See võib Euroopa Keskpanga, aga ka teiste suuremate keskpankade, liigse intressimäärade tõstmise ja bilansimahu vähendamise tulemusel majanduskasvu ja koos sellega, nõudluse kasvu pidurdada. Jätkuvalt lisab ebakindlust majanduse väljavaate kohta Venemaa sõjategevus Ukrainas.
Tööpuudus peaks sel aastal suurenema mõõdukalt. Hõivatute arv küll väheneb, kuid eelmise aasta kiire tõus on hõivemäära juba kõrgele tõstnud. Samuti peaks palgakasv tugev püsima. Need tööturu näitajad peaksid majanduskasvu toetama, kuid samal ajal võivad hoida ka hinnakasvu kiirena – eriti, kui palku liiga hoogsalt tõestatakse. Ka riigirahandus peaks olema majandust stimuleeriv.
