Uudis

Töökäte puudus on kriitiline nii tööstuses kui teeninduses: kas põhjus võib olla vaimses kurnatuses?

III kvartalis oli töökäte puudus terav nii tööstuses kui ka teenindusesFoto: Pexels

Kriisiolukorra tõttu on paljud tööstus- ja teenindusettevõtted hädas töötajate leidmisega. Tellimuste hulk võib küll kasvada, aga ei suudeta leida inimesi, kes need tellimused täidaks. Tööjõu rendi- ja värbamisettevõtte Finesta tegevjuht Pasi Harttunen kirjeldab olukorda nokk-kinni-saba-lahti situatsioonina.

Mitte üks, vaid kolm kriisi

Harttunen räägib, et ettevõtted on maadelnud paari viimase aasta jooksul vähemalt kolme kriisiga: COVID, tarneahela kriis ja tööjõupuudus. Lisaks on raske leida toorainet ning vajalikke komponente toodete valmistamiseks. Paljud töötajad on kriisi tõttu leidnud uue ameti ja valdkonna, kus kanda kinnitada, ning tööstuse ja teeninduse valdkond jääb töötajatest aina tühjemaks.

Tekkinud on olukord, kus tootmises tulevad eesliinile ka inimesed kontoritest ning teeninduses koristavad saali ja katavad laudu juhid ning ettevõtete omanikud. Harttunen ütleb, et isegi tööampsude tegijate leidmisega on tõsiseid raskusi — kui ühe leiad, on isegi hästi.

Kas tegemist võiks olla vaimse kurnatusega?

CV.ee tegi oktoobris uuringu ja sellest selgus, et pea kolmandikul tööotsijatel on diagnoositud vaimse tervise probleemid, mis võib olla suuresti põhjuseks, miks ei saada tööle või miks üleüldse isegi ei kandideerita ametisse.

Küsitlusest selgus, et murettekitavalt suur osa registreeritud töötutest — lausa 43 protsenti — tunneb ärevust töövestluste ja kandideerimiste ees. Kuigi enamik tööotsijaid teab, mida nad teha tahavad ja mis suunas ametiposti valida, siis töötu olemine ja negatiivsete vastuste saamine kisub enesehinnangut alla niivõrd, et kaob soov uuesti proovida.

Tööandja saaks siin omalt poolt aidata, tekitades kandideerimisel turvalise keskkonna ja lastes täita näiteks eelnevalt ettevalmistatud küsimustikke, mis on sõbralikus vormis ning aitavad tööotsijal üle saada varem palju kasutatud “ülekuulamismeetodil” tööintervjuudest.

Pettumus ja raskused hirmutavad

Paljud palgalangetamise ja koondamise üle elanud inimesed ei julge enam kandideerida või tööd otsida valdkondades, kus nad majanduslikult kõrvetada said. Kõige rohkem oligi neid inimesi tootmises ja teeninduses. Pikka aega kestnud koroonaepideemia on kõigutanud nende usku tuleviku stabiilsuse osas, mistõttu soovitakse leida ametit, mida haigusekriisid nii palju ei mõjuta ja elu oleks turvalisem.

Töötukassa tööotsingutesse on eelmise aastaga võrreldes ilmunud märkimisväärselt rohkem kaugtööd pakkuvaid ettevõtteid ja paljud töökohad, mis olid enne asukohapõhised, on olude sunnil juba kohanenud kaugtööga. See teeb inimestel liikumise teenindusest ja tööstusest mujale lihtsamaks ning enam tagasi ei vaadata.

Järgmised kuud näitavad, kuidas mõjutab majandust Eestis taas hoogustuv koroonakriis ja kuidas tööandjad ja töötajad sellega toime tulevad.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.