Juba eelmise aasta septembrist saad teha väikeseid tööampse samal ajal, kui sa töötu oled – igas kuus kuni kaheksa päeva.
Enne seda tuli ennast töötuna arvelt maha võtta ka siis, kui sind kutsuti näiteks tasu eest loengut pidama või mõnda artiklit kirjutama, paar päeva haiget endist kolleegi asendama või muud sarnast.
“Paljude inimeste jaoks on tundnud selleks enda töötuna arveloleku lõpetamine ja siis uuesti arvele võtmine pärast väikest tööotsa, liiga tülikas ja keeruline, paljud on kartnud, et midagi juhtub ravkindlustuse või hüvitisega ja on selles hirmus tööotsast pigem loobunud,” nendib töötukassa.
Septembrist jõustunud seadusemuudatus eeb selliste väikeste tööotste tegemise lihtsamaks ja riskivabamaks, seda eeldusel, et inimene töötukassaga oma töö kestuse ja mahu eelnevalt läbi räägib.
Kuidas see käib ja palju tööampse teha võib?
Tööampse võid töötuna arvel olles teha maksimaalselt kaheksa päeva jagu kuus – ühe kuu kohta võib sõlmida näiteks ühe kaheksapäevase lepingu või ka kaheksa ühepäevast lepingut, seadus seda ei piira.
Töötamine päevades võib mõnel juhul tähendada kaheksa tundi tööd päevas ja teisel juhul kolm tundi tööd.
Brutotasu ei tohi olla kokku rohkem kui 233 eurot ja 60 senti – ehk 40 protsenti alampalgast.
Tööampse võib töötuna arveloleku ajal teha kokku kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul. See tähendab, et igast tööampsust vaadatakse tagasi 24 kuud, kuid mitte kaugemale kui septembrini 2020. Kokku lüüakse kõik kuud, kus on arvelolek ja ajutine töötamine samal ajal.
Kui tavaliselt tööle asumisel töötuna arvelolek lõpetatakse, siis ajutise töötamise puhul arvelolek ei lõpe ja inimene võib samaaegselt saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist, saada vajadusel teenuseid ja jätkata teenustel osalemist, selgitab töötukassa.
Ajutise töötamise tasu ei arvata töötutoetuse maksmisel sissetuleku hulka. Samuti ei teki ajutise töötamise eest töötuskindlustusstaaži.
Tasub aga rõhutada ui inimene avab lühiajaliselt ettevõtluskonto või saab juhatuse liikme tasu, siis tegemist ei ole ajutise töötamisega ning inimese töötuna arvelolek lõpeb. Ka töötuna registreeritud FIE, kelle ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus lõppenud, arvelolek lõpetatakse, kui ta soovib kas või lühiajaliselt jätkata ettevõtlusega.
Seda, kas töötamise aeg ja tasu suurus vastas tööampsu tingimustele, kontrollib töötukassa töötamise registri ja maksulaekumiste andmete alusel ning kui siis tagantjärele selgub, et töötamine kestis lubatust rohkem või oli tasu lubatust suurem, lõpetab töötukassa kliendi töötuna arvel oleku tagasiulatuvalt tööle asumisest alates.
Seetõttu tasub tööampsude tegemisest töötukassat aegsasti teavitada.
Kui suured maksud on?
Ka tööampsu puhul peab tööandja tavalisel viisil sõlmima sinuga lepingu, vormistama su töötamise registris, tasuma ja deklareerima maksudeklaratsioonil tööjõumaksud – sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed, kinnipeetud tulumaks ja kohustusliku kogumispensioni makse.
Arvestada tuleb, et tööandja sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööampsude puhul on üldjuhul sama mis tavalise töötamise puhul. Miinimumkohustus võib tööandjal tekkida juhul, kui ta maksab talle selle töö eest töötasu, mis on väiksem kui sotsiaalmaksu kuumäär proportsionaalselt töötatud päevade arvuga.
Näiteks toob maksuamet olukorra, kus töötuna arvel olev isik töötab septembris ajutise töölepingu alusel 8 päeva ja saab töötasu 233,60 eurot.
Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse baassumma ehk sotsiaalmaksu kuumäär päeva kohta on 18 eurot, seega 8 päeva eest on 144 eurot tegelikust tasust väiksem, seega tööandja arvestab sotsiaalmaksu tegelikult töötasult ehk 233,60 eurolt 33% ehk 77,09 eurot.
Teisalt aga võib tuua näita, kus töötuna arvel olev isik töötab septembris ajutise töölepingu alusel 8 päeva ja saab töötasu 100 eurot. Tegelik töötasu on sotsiaalmaksu miinimumkohustuse baassummast 144 eurost väiksem, seega tööandja deklareerib sotsiaalmaksu miinimumkohustust 144 eurolt 33% ehk 47,52 eurot.
