Uudis

Trumpi ja Hiina sõja mõju Eestile: kaubad odavnevad, laenud kallinevad

Kaubandussõja laienemine mõjuks Eestile halvavalt

USA presidendi Donald Trumpi kaitsetollid Hiina suhtes võivad pakkuda võimalusi Euroopa ettevõtetele. Foto: Scanpix.

USA-Hiina kaubandussõda võib Eestile ja Euroopale isegi kasulikuks osutuda. Asi on selles, et odav Hiina kaup otsib USA ärakukkumise järel uut turgu ja lööb siin hindu alla.

Teistpidi annab USA firmade tõrjumine Hiinast võimalusi oma kaupa pakkuda Euroopa ettevõtetele.

Eile jõustusid Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi ellukutsutud imporditollid 200 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele. See tähendab, et tänaseks on Trump kehtestanud tollid juba poolele Hiinast imporditavale kaubale ehk 250 miljardi dollari väärtuses aastas.

Esialgu on tollimaks 10%, kuid see võib uue aasta alguses kerkida 25-ni.  Hiina on omalt poolt vastamas kaitsetollidega enamuse kauba suhtes, mida USAst imporditakse.

Trumpi tariifid pakuvad võimalusi

Euroopale ja Eestile võib USA kaklemine Hiinaga aga esialgu hoopis hästi mõjuda.

LHV Panga privaatpanganduse portfellihalduri Mikk Tarase sõnul paranevad Euroopa ettevõtete võimalused oma kaupa Aasiasse müüa.

“Hiina vastumeetmed USA-le tõstavad Euroopa kaupade konkurentsivõimet,” ütles ta.

Seejuures igapäevaste aktsiainvestorite seisukohast oleks Tarase sõnul tark jälgida Euroopa ettevõtteid, mis juba Aasia suunal tegutsevad, sest aktsiate hinnad on langenud.

“Pihta on saanud ka paljud tugevad Euroopa tööstused ja kiire kasvuga arenguriikide ettevõtted, kelle fookus on rohkem Aasia suunal ja keda USA tollitariifid mõjutavad suhteliselt vähe,” ütles Taras.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul võib praegune olukord Euroopale positiivseks kujuneda ka selles mõttes, et USA turu kokku kuivades hakkab Hiina kaup otsima teed mujale.

“Teoreetiliselt võiks see suurendada konkurentsi ja langetada hindasid. Siinset majandust saab see mõjutada ilmselt pigem kasulikult läbi odavamate sisseostuhindade, kuigi kindlasti leidub ka ettevõtteid, kes mingis nišis Hiina ettevõtetega konkureerivad,” ütles ta.

USA mõju Eestile kaudne

Kuid mõne positiivse võimaluse juures tooks lai kaubandussõda siinmail ikkagi kaasa rohkem muret. Eesti positsioon sõltub eelkõige sellest, kuidas kulgevad käimasolevad Euroopa Liidu ja USA vahelised kaubandusläbirääkimised.

Esialgu on Trump kehtestanud Euroopa Liidu suunas tollitariifid ainult terase- ja alumiiniumitoodetele. Eestile on sellel väga minimaalne mõju, mida polegi tunda.

Swedbanki peaökonimisti Tõnu Mertsina sõnul hakkab kaubanduskonflikt Eestit mõjutama juhul, kui EL ja USA omavahel kokkuleppele ei jõua.

“Eesti päritolu kaupade eksport USA-sse moodustab 4% kogu kaupade ekspordist ja 1,2% impordist. Seega, otseselt USA-ga kaubandusmahu vähenemisest tugevat negatiivset mõju Eesti majandusel ei tohiks tekkida. Küll aga oleks negatiivne mõju meile palju suurem läbi meie kaubanduspartnerite, kui kaubandussõda peaks nende majandust rohkem mõjutama,” ütles Mertsina.

Juulis tõmbas Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja Trumpi kohtumine ELi-USA kaubandussõjale pidurit – lepiti kokku, et uusi tollimakse ei kehtestata. Kuid juba augustis ähvardas Trump kehtestada imporditollid Euroopa autodele.

“Eesti võib tugeva löödi saada.”

Esialgu ongi Eesti suurimaks riskiks kaubandussõja laienemine ja sellest tulenev maailmamajanduse jahenemine. USAga on Eesti seotud läbi kaubanduspartnerite Skandinaavias ja mujal Euroopas.

ELi ja USA kaubavahetuse maht küünib enam kui triljoni euroni aastas. USA-Hiina omavaheline kaubavahetus jääb umbes 600 miljardi juurde. Ehk suurte majanduste omavahelise kaupade liikumise halvamine mõjutab meid kõiki ja igal pool.

“Praegune mõju on küll veel võrdlemisi tagasihoidlik, kuid tuleks arvestada, et viimase paari aasta jooksul on maailmamajanduse kasvu taga olnud just kaubandusmahtude suurenemine. Kui kaubandusmahtusid piiratakse, mõjutab see negatiivselt ka maailmamajandust tervikuna. Eesti, kui väga avatud majandusega riik, võib sel juhul tugeva löögi saada,” ütles Mertsina.

Ka Nestor SEBst tõi välja, et kuivõrd Eesti eksport suhtena riigi SKPsse on üks Euroopa suuremaid, oleks kaubandustingimuste halvenemise tagajärjed meile nukrad.

“Probleemid maailmakaubanduses puudutaksid Eestit enam kui paljusid teisi riike,” ütles ta.

Laenamine muutub kallimaks

Kaubanduse totaalse halvenemise tagajärjed oleks seega Eestile üsna etteaimatavad. Vähem müüki tähendab vähem tootmist ja vähem tootmist tähendab vähem tööd. Ehk elu läheb halvemaks.

Sellele lisanduks osaliselt ka importkauba kallinemine. Samas ei pruugi kaubad kallineda sama sammuga, nagu kehtestatud tollimaks – et lisad poes müüdavale kaubale 10% otsa ja nii on.

“Nii tootjatel kui kaupmeestel on võimalik ärilistel kaalutlustel tarbija jaoks kulusid kompenseerida madalama marginaali näol, mis tihedas konkurentsis võib vabalt sündida,” märkis Nestor.

Taras LHVst tõi lisaks välja, et tollitariifide rakendamisel hakkavad kerkima ka laenuintressid.

“Kui tollitariifide tõttu kaupade hinnad kallinevad, peavad ka keskpangad inflatsiooni pidurdamiseks intresse tõstma. Kuna paljud majapidamised on viimastel aastatel madalate intressidega ära harjunud, võib kallim raha hind tarbimist oluliselt piirata,” ütles ta.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.