Eesti Post tahab nädalalõpulehe viia maainimesteni juba reedel, sest see aitaks neil kulusid kokku hoida, mis on vastuolus sellega, et majanduministeerium otsustas just tõsta Eesti Postile perioodika kojukandeks eraldatavat toetust poole miljoni euro võrra.
Jätame hetkeks kõrvale selle, et nädalalõpulehe reedel lugejani toimetamine, a) on füüsiliselt võimatu, niikaua kui laupäevaks lehti trükitakse, b) lõpetab laupäevaste päevalehtede ajastu (põhjalikemate lugudega lisasid saab tõesti ka reedeks trükkida, või c) tekitab olukorra, kus laupäevast lehte on paberil võimalik lugeda ainult linnas.
Ometi on Eesti Post sellega aastaid tegelenud. Ettevõtte pressiesindaja ütleb: “Võimalus, et näiteks nädalalõpuleht viiakse postkasti juba reedel, on juba aastaid olnud väljaandjatega jutuks ainult kui üks võimalik tulevikuvariant paljude seas.”
Hetkel ei ole kindlat tulevikuvarianti silmapiiril näha.
“Ajalehed ja ajakirjad jäävad koju käima jätkuvalt kuuel päeval nädalas, see on määratud postiseadusega.” Nii, et seni kuni postiseadust ei muudeta, tuleb Eesti Postil siiski kuidagi riigi poolt eraldatud 1,8 miljoni euro abiga perioodika inimestele koju toimetada.
“Väited sellest, et laupäeval või mõnel tööpäeval varsti enam lehte koju ei saa, ei vasta tõele,” sõnab pressiesindaja.
Milline oleks lahendus?
Kui ots ei tule otsaga kokku, siis on kaks varianti: kas rohkem teenida või vähem kulutada. Pole põhjust arvata, et Eesti Post ei oleks teinud kõik, et oma teenust võimalikult efektiivseks teha. Samuti ütlevad nad, et perioodikamahtude säilimine on igal juhul Omniva huvides.
Kas siis lahenduseks võiks olla posti- ja pakiveofirmade koostöö? Eesti Posti juht Ansi Arumeel on selle suhtes skeptiline, öeldes ERRile: “Väga palju tööjõudu on vaja selleks, et kirjakandevõrku teha. Ja neid on väga raske leida tänases Eestis. Ma ei usu, et nad Express Postis efektiivsemalt seda kojukannet teevad.”
Postiljon, kas leiba saaks?
Äkki hoopis tuleks otsida postiautodele täiendavaid funktsioone? Maal on ka toidupood kaugel, miks ei võiks posti toov auto ka küla keskel asuvasse nutikappi leiva-saia ära tuua – kasvõi linnas populaarsest mugavusteenusest piiratumal kujul?
Alati on ka variant, et keegi paneb rohkem raha sisse. Kas maal elav inimene on nõus oma lehe eest rohkem maksma? Mõned kindlasti oleksid, aga kas sellest piisaks, et 1,3 miljonilist auku täita? Siis peaksid vähesed paberientusiastid oma lehele ikka väga kõvasti peale maksma.
Või on ajalehtede kojuveo tulevik see, et riik suurendab jätkuvalt dotatsiooni, niikaua kui uudiseid vahendavad paberil päevalehed täielikult varjusurma surevad? Peab tunnistama, et see viimane variant tundub kõige tõenäolisem.
2018. aastal oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt Eesti Postile eraldatava perioodika kojukande toetuse summaks 1 278 000 eurot. Sel aastal lisandub pool miljonit eurot ning 1 778 000 eurot jääb ka järgmise aasta baassummaks.
