Eesti Õigusbüroo poole pöördus möödunud aasta septembris inimene, kes 2018 aasta maikuus enda kodust tuttavate poolt välja tõsteti. Kuigi korter on tema nimel ning sissetungijatel korteriga mingisugust seost ei ole, ei saanud ka politsei olukorda lahendada.
Juunis langetas kohus otsuse, mille järgi tuleb ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel korter viivitamatult vabastada. Takistuseks on nüüd aga saanud kohtu otsust täitma asuva kohtutäituri tasu 140€ iga inimese kohta, kokku on korteris kolm ebaseaduslikult viibivat inimest ning korteri omanikul puuduvad rahalised vahendid täiturile tasumiseks, mistõttu ei saa ta enda kodu tagasi enne kui täituri küsitud summa koos.
Korteri omanikule tulid külla tema kunagised tuttavad mees ja naine, kes omaniku külalislahkust kuritarvitades keeldusid korterist lahkumast ning möödunud aasta 1. mail hõivas paarike omavoliliselt kogu korteri, vahetades omaniku poeskäigu ajal ära ukse koos ukselukuga. Nii ongi korter tänaseni ebaseaduslikus valduses ning korteri omanik on juba 14 kuud ööbinud pargipinkidel, tuttavate juures ning ka erinevates trepikodades. Politsei ei saa antud olukorras aidata, kuna korteris viibivad inimesed väitsid politseile, et neil on suuline üürileping.
Eesti Õigusbüroo jurist esitas hagi kohtusse juba möödunud aasta novembri alguses ning taotles korteriomandi väljanõudmist võõrast ebaseaduslikust valdusest. 12. veebruaril võeti hagi menetlusse ning korteris ebaseaduslikult viibivad inimesed pidid vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kättesaamisest, kuid seda nad ei teinud ega tee vabatahlikult tänase päevani.
Jurist: olukord on absurdne
Eesti Õigusbüroo kogenud juristi Merike Roosilehe sõnul on kõnealune juhtum hoiatuseks kõigile koduomanikele ning näitab ilmekalt meie asjaajamise kohmakust.
“Inimesed, kes selle kaasusega kursis ei ole, arvavad, et tegemist on mingi naljaga, kuid tegelikult on asi tõsine ning taolise absurdse olukorraga võib ühel päeval silmitsi seista meist igaüks. Ilmselt ei oska meist keegi ette kujutada end sarnases olukorras, kus oleme küll koduomanik, kuid kodu hõivanud inimesed enam sisse ei lase ning ainsaks lahenduseks ongi ebaseaduslikult kodu hõivanud inimesed välja tõsta kohtu kaudu,” ütles ta.
“Selle loo kõige olulisem nüanss, mille tõttu omanikul lahendust üle aasta oodata tuli, seisneb korteris viibivate inimeste valeütlustel politseile,” sõnas Roosileht. “Nimelt, kui korteris viibivad inimesed väidavad politseile, et neil on sõlmitud suuline üürileping, siis politsei aidata ei saa ning ainsaks lahenduseks ongi kohtusse pöörduda, mis teadupärast võtab tublisti aega.”
Roosilehe sõnul paneb teda jätkuvalt imestama asjaolu, et politseid on võimalik niivõrd lihtsa ja kontrollimatu väitega protsessist eemaldada, samal ajal, kui korteri omanik väidab surmkindlalt, et mingisugust üürikokkulepet ei ole olnud.
Roosileht lisab, et tänaseks on küll olemas kohtu otsus ning ebaseaduslikult korteris viibivatel inimestel on kohustus korter vabastada, kuid kuna nad seda vabatahtlikult ei tee, siis tuleb kohtu otsust teostama palgata kohtutäiturid ning selle eest tuleb tasuda 140€ iga väljatõstetu kohta, kuid ohvril täna seda raha võtta ei ole.
Mida sellises olukorras teha?
Kuigi sellistes olukordades uurimisasutus kriminaalmenetlust ei algata ning politsei käed jäävad lühikeseks, tasuks inimestel siiski kõigepealt esitada vastav avaldus politseisse, sest nii on võimalik tuvastada valduse rikkumise fakti. Kohtus on väga oluline tõendada, et keegi on omaniku valdust rikkunud.
Seejärel tuleb koheselt pöörduda kohtu poole, et korter ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. See protseduur võib aega võtta vähemalt kolm kuud, kuid kiiremat lahendust ei ole.
Lisaks valduse rikkumise fakti tõendamisele tuleb kohtusse pöördumisel teada ka nende isikute isikuandmeid, kelle vastu nõue esitatakse. Praktikas võibki tõusetuda probleem seoses sellega, et ei ole teada ebaseaduslike valdajate isikukoodid. Kohus nimelt ei saa kohustada neid isikuid koheselt korterit vabastama, kui pole võimalik isikuid tuvastada. Külla tulnud sõbra käest on küll pisut kummaline isikukoodi või dokumendi koopiat küsida, kuid kui kellelegi pikemaks ajaks peavarju pakute, siis tasub kindluse mõttes inimese isikuandmed üles märkida.
