Hansavest toob igal aastal Eestisse sadu töölisi Lätist ja Ukrainast, peamiselt leiavad nende kaudu tööd keevitajad ja CNC-pingi operaatorid. Ettevõtte juhi Jüri Kulbini sõnul on tööjõurendi näol tegemist üsna uue valdkonnaga ja paratamatult esineb seal kasvuraskusi, kuid ning rangem kontroll ei pruugi nende ärile tingimata halb olla.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ütles juba aprillis, et erakond on vastu Ukraina renditööjõu Eestisse toomisele, sest see viib ka eesti inimeste jaoks palgad madalaks ja seetõttu minnakse Eestist ära, vahendas ERRi uudisteportaal. Martin Helme mõtiskles kevadel aga selle üle, kas renditööjõudu võiks rohkem maksustada.

Juunis sai laiali saadetud sisserände regulatsiooni muutmisettepanekute väljatöötamiseks moodustatud töörühm ning juuli lõpus tuli siseministeeriumist otsus, et tuleb panna piir juhtumitele, kus võõrtööjõu töötamine on eksitavalt vormistatud ning ettevõtted, kes renditööjõus kasu saavad peavad ise vormistamisega rohkem vaeva nägema.

“Tervikuna on ebaseaduslik töötamine õige probleemipüstitus, ei ole vahet kas Eesti või väljastpoolt Eestit tulev töötaja. Küsimus on kuidas seda teha. Välistööliste töötamine peab olema piisava läbipaistvusega, selge ja kergesti kontrollitav. Ühelt poolt mõistan ausaid ettevõtjaid, kes ei tunne rõõmu halduskoormuse ja täiendava vastutuse võtmise eest, eeldavad seadusekuulekust ka oma koostööpartneritelt ning iga ettevõte peaks ise enda äritegevuse eest vastutama,” rääks Kulbin.

Sestap peaks tema sõnul illegaalse tööjõu vastu võitlemiseks kasutama senisest tõhusamaid meetmeid, kuid samas on oluline, et maksud laekuksid ning kohalikud ettevõtted saaksid ikkagi kõik vajaliku tehtud.

“Senikaua, kui on ettevõtteid, kes on nõus soodsama hinna tõttu kasutama illegaalseid välistöölisi praktiliselt riskivabalt, senikaua on ka illegaalse tööjõu pakkujaid,” nentis ta.

Tema sõnul toob täiendav kontroll valdkonna üle küll täiendava halduskoormuse ja kulude kasvu, kuid kui see aitab vähendada ebaseadusliku konkurentsi, siis pole tema sõnul viga midagi.

“Mitte ainult tore, aga ka vajalik oleks, kui riik astuks siiski ka dialoogi valdkonna esindajatega, et jõuda koostöös parima lahenduseni, kutsuks osapooli ümarlaua koosolekutele ja töögruppidesse. Eesmärk on meil ju üks- vähendada illegaalset tööjõudu, suurendada Eesti maksutulu, kasvatada Eesti majandust,” täheldas Kulbin.

“Probleemipüstitus on asjakohane ja vajab lahendamist. Aga jällegi, on küsimus kuidas ja millise hinnaga seda tehakse?” lisas ta.