Uudis

Üle poole Eesti inimestest arvab, et leiab uue samaväärse töö kolme kuuga

Töötukassa nimel levibFoto: Shutterstock

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et üle poole elanikest – täpsemalt 53% – arvab, et nad leiaksid uue samaväärse töö maksimaalselt kolme kuuga.

Ligi pooled vastanutest ehk 48% on valmis töötama senisest madalama palga eest, vahendas Swedbank.

Vanuserühmade võrdluses on kõige optimistlikumad noored vanuses 2024 eluaastat. Neist 72% olid arvamusel, et suudaksid praeguse töö kaotuse puhul leida uue samaväärse töö kolme kuu jooksul.

“Ebakindlust on rohkem vanemate inimeste ja väiksemate linnade elanike hulgas. Optimistlikumad on kuni 550 eurost netopalka teenivad elanikud, liht- ja oskustöölised ning tegevusala järgi ehitus-, meditsiini- ning ka majutus- ja toitlustussektori töötajad,” ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Suurema palgaga inimesed on valmis madalama tasuga töötama

Ligi pooled vastanutest (48%) on valmis töötama senisest madalama palga eest. Oluliselt rohkem on valmis madalama tasu eest töötama keskmisest suurema palgaga elanikud, kelle netopalk on vahemikus 1251-1500 eurot (58%), samuti juhid (66%) ning kontoritöötajad ja ametnikud (56%).

Madalama palgaga on tegevusalade lõikes valmis töötama kõige enam IT-sektori (54%) töötajad ning riigi ja kohalike omavalitsuste töötajad (57%). 

“Senisest madalama palgaga ei ole valmis tööle asuma ligi kolmandik teenindus- ja müügitöötajatest ning oskus- ja lihttöölistest. Ka ei ole nõus väiksema palgaga need, kes on uue töö leidmise osas optimistlikumad ning usuvad, et leiavad uue samaväärse töö umbes ühe kuuga,” rääkis Voomets.

Uuringust selgus, et kõige enam (45%) on neid, kes on nõus saama 20% madalamat töötasu. Kuni 40% madalama tasuga on keskmiselt rohkem nõus need, kes teenivad netopalgana 1500 eurot või rohkem (19%).

“Uue töö leidmise kõige suuremaks takistuseks peetakse hirmu suure konkurentsi ees, mis naiste jaoks on keskmisest olulisem takistus kui meeste jaoks. Vanuserühmade osas on hirm tugeva konkurentsi ees kõige suurem 2024-aastaste seas,” märkis Voomets.

Põhitöö kõrvalt teenivad hobide või muude oskustega lisaraha veidi üle kümnendiku elanikest. Vanuse lõikes teevad seda enim 3544-aastased (16%) ja kuni 550 euro suurust netopalka teenivad elanikud (44%).

Enim teenivad lisatulu kinnisvara-, IT- ning kunsti- ja meelelahutuse valdkonnas tegutsevad inimesed. Lisatöö tegijaid on kõige vähem ehitus- ning majutus- ja toitlustussektoris töötavate inimeste seas.

Ametialaste ja isiklike pädevuste arendamiseks õpivad uusi oskusi praktikas nii praegusel töökohal kui ka väljaspool seda enam kui pooled (54%) vastanutest, 43% osaleb erinevatel loengutel, kursustel või seminaridel ning 35% loeb enese arendamiseks erialast kirjandust.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat mais. Uuringus osales 1004 inimest vanuses 20–64 eluaastat.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.