Pensionite erakorraline tõstmine jätkub ka 2023. aastal, sätestas valitsus riigieelarve strateegias. Nii pensionite baasosa kui ka rahvapensioni tõstetakse 20 euro võrra.
Pensioni baasosa erakorraline tõstmine aitab tagada paremat äraelamist võimaldavat pensioni ka madalama palgaga ja lühema pensionistaažiga inimestele.
„Pensionite baasosa tõus mõjutab kõiki pensionisaajaid, kuid tõusu mõju tunnevad rahakotis selgemalt just madalama pensioniga vanemaealised inimesed,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Lisaks kasvatab erakorraline pensionitõus ka järgmiste aastate pensionitõusu, kuna pensionite iga-aastasel indekseerimisel võetakse arvesse ka erakorralise tõusu osa.“
Lisaks pensioni baasosa erakorralisele tõstmisele tõuseb ka rahvapension 20 euro võrra, ulatudes 286 euroni kuus. Sellega vähendatakse võimalikku absoluutsesse vaesusesse langemise riski. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 tõuseb rahvapension eeldatavalt aga peaaegu 300 euroni ja see mõjutab 3200 inimese pensione.
Plaanitava erakorralise pensionitõusuga kasvab keskmine 44-aastase staažiga inimese vanaduspension 2023. aasta 1. jaanuaril eeldatavalt pea 595 euroni. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 on see aga eeldatavasti 622 eurot.
Peaminister Kaja Kallas ütles pressikonverentsil, et tõuseb ka pensionäride maksuvaba tulu piir. “Kui 2023. aastal on keskmine pension 622 eurot, siis sama suur on ka maksuvaba tulu piir sõltumata inimese muudest sissetulekutest,” ütles Kallas.
Lisaks pensionite erakorralisele tõstmisele on valitsus kokku leppinud, et pensioni teise samba reformist vabanev raha suunatakse ka pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks ning keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks.
