Tema sõnul ongi ettevõtluskonto loodud selleks, et inimesel oleks võimalik selliselt tulult maksud lihtsalt ja automaatselt ära maksta. Nii ei pea muretsema ka töötamise registreerimise, raamatupidamise aruannete ja igakuiste maksudeklaratsioonide pärast.
Praeguseks on Eestis ettevõtluskonto oma koha leidnud, ehkki väga populaarne see pole – aasta lõpuga oli aktiivseid kontosid 3470.
Kellele ettevõtluskonto sobib ja kellele mitte?
Maksuamet toob oma kodulehel esile, et ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, millega ei kaasne otseselt kulusid – või kes müüb eraisikutele ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga.
Näiteks võib tuua lapsehoidja, koduabilise, aiahoolduse, remondi- või ehitustööde teenused, millega ei kaasne otseseid kulusid või mille puhul kannab kulud teenuse tellija. Näiteks remondi- või ehitusteenuse tellija ostab ise remondivahendid ja -materjalid.
Kasulik võib olla ka omavalmistatud kauba müük nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele juhul, kui kauba tooraine või lähtematerjali kulu on madal võrreldes kauba müügihinnaga. Näiteks käsitöö, kunsti, omakasvatatud või omavalmistatud toidu, istikute, taimede või muu seesuguse müük.
Samuti on ettevõtluskonto sobiv lahendus uutele ettevõtlusvormidele, näiteks sõidujagamise teenuse platvormide Uber, Taxify, Bolt või muu kaudu eraisikult eraisikule osutatud teenustelt saadud tasu lihtsustatud maksustamisele.