Nüüdseks juba kaks aastat saavad Eesti inimesed teha endale ettevõtluskonto, mille kaudu on mugav teenust või kaupu müüa.

See on mõeldud nendele inimestele, kes kas osutavad teenust teistele eraisikutele või müüvad kaupu kas firmadele või tavainimestele. Ettevõtetele teenust müüa ei saa – ilmselt selleks, et vältida nii-öelda OÜ-tamist, kus justkui äritegevuse nime all tehakse tegelikult tavalist tööd.

“Pöörame üha enam tähelepanu eraisikute vahelise ettevõtluse maksustamisele. Inimene, kes regulaarselt müüb kaupu teistele eraisikutele, pakub näiteks remondi- või koristusteenust, sõidab taksot platvormil, nagu Bolt ja Uber või tegutseb toidukullerina, peab oma tulud deklareerima,” rääkis maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

Tema sõnul ongi ettevõtluskonto loodud selleks, et inimesel oleks võimalik selliselt tulult maksud lihtsalt ja automaatselt ära maksta. Nii ei pea muretsema ka töötamise registreerimise, raamatupidamise aruannete ja igakuiste maksudeklaratsioonide pärast.

Praeguseks on Eestis ettevõtluskonto oma koha leidnud, ehkki väga populaarne see pole – aasta lõpuga oli aktiivseid kontosid 3470.

Kellele ettevõtluskonto sobib ja kellele mitte?

Maksuamet toob oma kodulehel esile, et ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, millega ei kaasne otseselt kulusid – või kes müüb eraisikutele ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga.

Näiteks võib tuua lapsehoidja, koduabilise, aiahoolduse, remondi- või ehitustööde teenused, millega ei kaasne otseseid kulusid või mille puhul kannab kulud teenuse tellija. Näiteks remondi- või ehitusteenuse tellija ostab ise remondivahendid ja -materjalid.

Kasulik võib olla ka omavalmistatud kauba müük nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele juhul, kui kauba tooraine või lähtematerjali kulu on madal võrreldes kauba müügihinnaga. Näiteks käsitöö, kunsti, omakasvatatud või omavalmistatud toidu, istikute, taimede või muu seesuguse müük.

Samuti on ettevõtluskonto sobiv lahendus uutele ettevõtlusvormidele, näiteks sõidujagamise teenuse platvormide Uber, Taxify, Bolt või muu kaudu eraisikult eraisikule osutatud teenustelt saadud tasu lihtsustatud maksustamisele.

Kellele see aga pigem kasulik pole? Kuna ettevõtlustulu maksuga maksustatakse kogu ettevõtluskontole laekunud summa, mitte teenuse osutamisest või kaupade müügist saadud kasum, siis ei ole võimalik kulusid maha arvata.

Seetõttu on tegevusaladel, millega kaasnevad otsesed või suured kulud, kasulikum tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu. Näiteks kauba müügil või vahendamisel on oluline kauba soetuskulud tulust maha arvata.

Millal ettevõtluskontot kasutada saab ja kuidas see käib?

Ettevõtluskonto avanud inimesel ei ole kohustust end ettevõtjana registreerida ega tulude ja kulude arvestust pidada – maksud võetakse maha automaatselt. Ettevõtluskonto omanik ei või olla käibemaksukohustuslane ega tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) samal või sarnasel tegevusalal.

Ettevõtluskontot ei saa kasutada, kui ettevõtluskontole laekunud tasu ületab 40 000 eurot kalendriaastas. Sellisel juhul on jõutud juba käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirini ning ettevõtlus tuleb registreerida tavapäraselt, valides kas füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu vormi.

Ettevõtluskonto omanik ei esita arveid, sest ta ei ole ettevõtja ega raamatupidamiskohustuslane. Ettevõtluskonto omanik saab suulise kokkuleppe alusel osutada teenust või müüa kaupu.

Samas saab ta vajadusel sõlmida ka lihtsa kirjaliku lepingu, kus olulised teenuse osutamise või kauba müügi andmed kirjas. Kirjalik leping võib olla ka pangakonto väljavõte, makseterminali kviitung või sularahas tasumisel kassaorder.

Kuidas endale aga konto teha? Praegu on selleks ainus võimalus LHV pank – sul peab seal olema esiteks eraisiku konto, seejärel saad netipangas sõlmida ka ettevõtluskonto lepingu. Kuidas see käib, loe LHV kodulehelt.

Kuidas maksude maksmine käib?

Kui kasutada ettevõtluskontot, võetakse automaatselt kontole laekunud summast maksud maha. Enamasti on maksumäär 20 protsenti kontole laekunud summast. Kui aastane ettevõtlustulu ületab 25 000 eurot, maksustatakse seda ületav summa 40-protsendilise maksumääraga. Seejuures arvestatakse maksud summast maha automaatselt ja raamatupidamis- või maksuaruandeid teha ei ole tarvis.

Seejuures pole tegu ainult tulumaksuga. Maksuamet jaotab laekunud summa pealt maksu omakorda laiali: kui inimesel on teine sammas, siis on tulumaksu osa määr 20/55, sotsiaalmaksu osa määr 33/55 ettevõtlustulu maksu määrast ningteise samba osa määr 2/55 ettevõtlustulu maksu määrast.

Kui sul ei ole teist sammast, siis jaotab summa nii: tulumaksu osa määr 20/53 ettevõtlustulu maksu määrast, sotsiaalmaksu osa määr 33/53 ettevõtlustulu maksu määrast.

Maksuamet edastab kohustusliku kogumispensioni makse osa andmed pensioniregistri pidajale ning sotsiaalmaksu osa andmed haigekassale ja sotsiaalkindlustusametile.

Ettevõtluskontot omaval inimesel on õigus ravikindlustusele, kui kalendrikuus laekunud sotsiaalmaksu osa on vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. 2021. aastal on selle aluseks kuumäär 584 eurot ja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 192,72 eurot kuus .

See tähendab, et kui inimene tegutseb ainult ettevõtluskonto kaudu, siis peab tal ravikindlustuse saamiseks teenuse osutamisest või kaupade müügist laekuma kuus vähemalt 1606 eurot, millelt ettevõtlustulu maks on 321,20 eurot ja millelt omakorda sotsiaalmaksu osa on 192,72 eurot. Kuna sotsiaalmaksu miinimumkohustus on täidetud, siis on inimesel õigus ravikindlustusele.