Politseinikke lahkub politsei ja piirivalve (PPA) ridadest iga aasta 6-7 protsenti ning keskmiselt kolmandik lahkujatest ei tee seda omal soovil, vaid vallandamiste, koondamiste, lepingute lõppemise või piirvanuse kättejõudmise tõttu.

2015. aastal vabanes ametist kokku 6,13% politseinikest, 4,41% lahkusid omal soovil. Selle aasta esimesega üheksa kuuga on kaadrivoolavus olnud aga 6,82% ning omal soovil lahkujaid on olnud 3,76%.

2017. aastal lahkus aga 7,16% politseiametnikest, 3,9% töötajaskonnast lahkus omal soovil.

PPA personalitalituse juht Airi Herkel selgitas, et ei saa öelda, justkui oleks mõne aastaga vahetunud viiendik terve PPA koosseisust.

“Politseinike koguvoolavus on viimastel aastatel 6-7 protsenti. Tuleb ka arvestada, et osa politseinikke jätkab tööd PPA-s mittepolitseilistel töödel,” märkis ta. On ka politseinikke, kes naasevad töölt lahkumise järel hiljem taas teenistusse.

“Arvestades, et enamikes riigiasutustes on voolavus politseist suurem ning et erasektori keskmine koguvoolavus on 19 protsenti aastas, peame 6-7 protsenti rahuldavaks tulemuseks,” ütles ta.

Miks inimesed töölt minema aetakse?

Statistika näitab, et kolmandik või mõningal juhtudel pooled lahkujatest ei tee seda omal soovil.

Need töötajad, kes ei ole lahkunud omal soovil, on seda teinud piirvanuse saabumisega seotud põhjustel, kuna politseiametnik võib olla teenistuses spetsialistina 55-aastaseni ja juhina 60-aastaseni, aga ka seoses lepingu tähtaja möödumisega, koondamise, ametikohale mittevastavuse, katseaja ebarahuldava tulemuse, süüteo või surma tõttu.

Herkel märkis, et peamised põhjused lahkumiseks on piirvanuse saabumisega seotud lõpetamised, koondamine ja ametikohale mittevastav terviseseisund.

Juuni seisuga oli politsei- ja piirivalveametis 2434 ametikohta, millel on nõutud vähemalt politseiline kutseharidus ja 1348 ametikohta, millel on nõutud politseiline kõrgharidus.

2017. aasta andmetel töötas PPAs kokku 4787 inimest, kuid arv on pidevas muutuses.