Maksu- ja tolliameti (MTA) tellitud ja Norstati läbiviidud 2021. aasta varimajanduse uuring näitab, et võrreldes 2019. aastaga on ümbrikupalga saajate arv vähenenud 7 protsendilt 4 protsendile.
Inimeste arv, kes teavad mõnd ümbrikupalga saajat, on samal ajal uuringu järgi vähenenud 29 protsendilt 24 protsendile ning inimete arv, kes sellist teguviisi õigeks peavad 9 protsendilt 7 protsendile, teatas MTA.
2021. aastal kaotas Eesti ümbrikupalga tõttu hinnanguliselt 97,4 miljonit eurot maksuraha, sealhulgas 52 miljonit eurot sotsiaalmaksukaotusena ning 45 miljonit eurot tulumaksukaotusena. Illegaalsete sigarettide ja alkoholi tarbimisest kaotati aga vastavalt 8,1 miljonit ja 2,7 miljonit eurot maksuraha.
“Hea on näha, et inimesi, kes ei ole ümbrikupalga maksmisega rahul, on üha rohkem – võrreldes kahe aasta taguse ajaga on rahulolematute arv tõusnud 6 protsendilt lausa 27 protsendini. Enamasti tuuakse välja, et ümbrikupalk ei taga stabiilsust, sellega ei saa kodulaenu, kaotatakse pensionis ning ümbrikupalka maksvad ettevõtted tegutsevad ebaõiglases konkurentsis. See kõik on õige,” ütles MTA maksuauditi osakonna valdkonnajuht Marc Mälter pressiteates.
Ümbrikupalga maksjate seas eristusid toitlustus-, tööstus-, ehitus- ja kaubandusettevõtted. Enamasti saadi ümbrikupalka väiksemates, kuni 19 töötajaga ettevõtetes ning seda maksti eelkõige tööandja initsiatiivil, 68 protsendil juhtudest.
Ümbrikupalga saaja on uuringu järgi enamasti lisasissetulekut teeniv osalise ajaga töötav tudeng, õpilane, lapsehoolduspuhkusel olija, kodune, töötu või põhikohaga ametilt tööline. Ümbrikupalga saajate seas on rohkem noori ning venekeelseid töötajaid.
MTA poolt tellitud varimajanduse uuringu peamiseks eesmärgiks on hinnata Eesti varimajanduse mahtu, tuginedes ümbrikupalga maksmisele, illegaalsele tubakale ja alkoholi tarbimisele elanikkonna seas. 2022. aastal läbi viidud uuringus oli valimiks 1200 vastajat vanuses 18–74. Uuring viidi läbi Norstat Eesti AS poolt veebiintervjuuna nii eesti kui vene keeles.
