Inimene võib oma rahaga teha, mida tahab

“Pensioni teise sambaga liitumine või mitte liitumine ei mõjuta kuidagi eluasemelaenuga seotud otsuseid ning samuti ei mõjuta laenuotsust teise samba rahade kasutamine omafinantseeringuks,” öeldi SEBst.

Coop Panga erakliendi kinnisvarafinantseerimise äriliini juht Karin Ossipova ütles samuti, et pensionisambasse kogutud raha on kliendi isiklik raha, millega ta saab toimetada nii, nagu heaks arvab.

“Kui inimene otsustab kasutada seda eluasemelaenu sissemakseks, siis on see lubatud ja võimalik ning ühtegi lisatingimust see laenulepingusse kaasa ei too,” kinnitas Ossipova.

Sama kinnitavad ka teised suured pangad. “Olenevalt teise sambasse kogunenud summast võib seda ka omafinantseeringuna kasutada, oleme sellega arvestanud,” öeldi LHVst. “Laenu väljastamise tingimused otseselt pensioniga seotud ei ole,” nendib Swedbank.

Miks pangad raha väljavõtmisse leigelt suhtuvad? Põhjus on tegelikult lihtne. Nagu räägib Luminori krediiditoodete juht Heiki Raadik, on pangale oluline eelkõige info, millised on kliendi sissetulekud ja väljaminekud, tema muud finantskohustused, milline on inimese varasem maksekäitumine ja missugune ostetav vara.

“Sissetulekute hindamisel on oluline kriteerium jätkusuutlikkus, mis tähendab seda, et pank hindab muuhulgas sissetuleku allika stabiilsust. Pensioni ajaks on reeglina kodulaen juba tagasi makstud,” selgitas ta.

Ka Swedbanki valdkonnajuht Anne Pärgma ütleb, et laenuvõtjal tuleb läbi mõelda, kui pikaks kujuneb tema aktiivne tööelu ning on soovitav, et selle aja jooksul saavad ka laenukohustused tasutud.

Kas pensionirahaga laenu võtmine on mõistlik?

Teise samba välja võtmine või kasvama jätmine on suur otsus. Veelgi suurem otsus on muidugi kodulaenu võtmine. Seega tasub põhjalikult kaaluda, kas see on mõistlik.

“Enne kui tormata raha välja võtma, tasub arvestada, et keskmist palka teenival inimesel on esimese ja teise pensionisamba omanikuna oodata vaid kuni 40% suurust pensionit võrreldes tema tänase palgaga — üle poole väiksem senisest sissetulekust,” hoiatas Raadik Luminorist.

Kui aga ka teisest sambast raha välja võtta, siis on oodatav pension sellest veel omakorda kuni 30% väiksem. Seega — enne kiirustamist tasub mõelda, kas selle natukesega saadakse vanaduses hakkama või peaks kogumist jätkama ja sellele ehk isegi senisest rohkem rõhku panema, soovitas ta.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma soovitab kodulaenu võtmisel oma sääste — mida pension on — kiireks väljavõtmiseks kasutada. Eriti juhul, kui muid sääste inimesel pole.

“Pigem on sellisel juhul just õige aeg mõelda kogumisele laiemalt ning teha plaan minimaalseima omafinantseeringu kogumiseks. Laenu minimaalseim omafinantseering on alates 10–15 protsendist,” ütles ta.

Ka tema nentis, et pensionivara kasutamine omafinantseeringu katteks või kinnisvara ostuks on võimalik, kuid iga inimene peaks väga hoolikalt läbi mõtlema, kas see on mõistlik või mitte ja kuidas see tema varanduslikku seisu tulevikus mõjutab.

“Lisaks tuleb arvestada, et pensioniraha kasutamise soovi korral võtab raha laekumine kontole mitmeid kuid aega ning positiivseks laenuotsuseks on vaja, et lisaks omafinantseeringule on laenusoovijal ka korrektne krediidiajalugu ning maksevõime laenu võtmiseks,” tõi Pärgma esile veel ühe ohukoha.