Uuring: vaid murdosa Eesti inimestest julgeb halva või vale kauba tagasi saata

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Illustratiivne foto Amazoni kaubast.Foto: Siim Männik/Geenius

Eesti e-ostlejad (90%) peavad üldiselt internetist teenuste ja kaupade tellimist lihtsaks ning kaupu tagastatakse vaid 2% juhtudest. Euroopa riikide keskmine tagastatud ostude protsent on üle kahe korra suurem ehk pigem üle 5%.

„Eesti e-ostlejate tagastatavate kaupade hulgast moodustavad suurima osa (45%) eelkõige riided ja muud moekaubad,“ märkis kullerfirma DPD Eesti e-ärisuuna juht Margot Posti. „See ei tähenda aga alati, et tagastatud kaup ei olnud kvaliteetne või muud moodi defektne, tihti vahetatakse lihtsalt eseme suurust ning näiteks mõningad aktiivsemad e-ostlejad tellivadki kohe kaupu mitmes suuruses ja siis lihtsalt tagastavad ebasobivad.“

Transpordikulu pole tellijatele probleemiks

Posti lisas, et aktiivsematele ostlejatele pole enamasti eriliseks rahaliseks koormaks ka kaupade kohale toomise ega saatmise kulud, sest DPD uuringu järgi sai tervelt 45% internetist kaupu ostnud Eesti inimestest oma tellimuse transpordi tasuta ning aktiivsed ostjad on tasuta veo saamise osas ka märksa teadlikumad.

„Kauplejad pakuvad tasuta vedu tihti kampaaniate raames ning pea kõik e-poed toovad kauba ilma kuludeta kohale, kui ostu summa ületab mingi teatud piiri,“ lausus Posti.

Tagastamistingimused võivad erineda

Kindlasti tuleks tutvuda iga e-poe kaubatagastamise tingimustega, mis võivad erineda. Tagastamise puhul on müüja kohustatud tasuma saatmise kulud. Samas ei pruugi see alati nii olla täies ulatuses, kui tellitavaid kaupu oli rohkem kui kaupu, mida tagastati või ei tagastatud kõiki kaupu, mida algselt telliti. Lisaks peavad tagastamise tingimused olema ka eelnevalt selgelt välja toodud. Kui see on jäänud müügitingimustes mainimata, siis on tagastamine igal juhul kliendile tasuta.

DPD uuringust selgus veel, et peamiste Eesti inimeste e-ostlemist takistavate tegurite eesotsas on soovitava toote laos mitte olemine, vigased või halvasti üles ehitatud veebilehed ning teiste kasutajate kehvad hinnangud.

Oleme pea viimasel kohal

Eestlastest veel vähem kasutavad e-poode kaupade ostmiseks vaid lätlased ja sloveenlased. Kõige usinamad ostlejad on Inglismaal, kus internetiostude osakaal on ligi 14% kõikidest füüsilistest kaupadest. Eestis on kogu füüsiliste kaupade turust netiostude osakaal 7,7% ning Euroopas keskmiselt on see number 11,3%.

DPD grupi e-poodlemise baromeetri raporti koostas uuringufirma Kantar TNS. Anonüümsed intervjuud viidi läbi 23 450 osalejaga 21 Euroopa riigis, sealhulgas Eestis. Valimisse kuulusid alates 18-aastased inimesed, kes eelmisel aastal olid teinud vähemalt ühe füüsilise eseme ostu veebis. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.