Oleme rääkinud juba sellest, kuidas tegelikult peaks maakleritasu ja remondifondi- ning laenumaksed jääma korteriomaniku kanda ja neid saab pärast ka sisse nõuda. Viimasel ajal on aga tekkinud hulk kuulutusi, kus korteriomanik tahab tulevaselt üürnikult maakleritasu pealt veel ka käibemaksu.
Suvaline näide: maakleri vahendusel pakutud korteri üür on 560 eurot kuus, ehk siis omanikule peab maksma tavaliselt 3 x 560 eurot (ettemaks, tagatisraha ja maakleritasu) ja viimasele lisandub veel 20% käibemaks, seega tasuma peab lõpuks 112 eurot veel lisaks.
Käibemaksu küsimine võib tekitada üürnikus küsimusi: kas selline teguviis on seadusega kooskõlas ja kas käibemaks ei peaks juba hinna sees olema?
Eesti Õigusbüroo jurist Tiina Mölder ütles Rahageeniusele, et käibemaksu võib maakleritasu pealt üürnikult küsida ja seadus selles osas piire ette ei pane.
Mölder selgitas, et kui maakler on käibemaksukohuslane, peab ta teenuse eest esitatavale arvele lisama käibemaksu. “Kui üürikuulutuses on välja toodud maakleritasu suurus ja asjaolu, et lisandub käibemaks ja ka käibemaksu suurus, ei ole kuulutusele midagi ette heita,” ütles ta.
Lisaks tuleb silmas pidada, et potentsiaalseks üürnikuks võib olla ka käibemaksukohuslane juriidiline isik, kelle jaoks käibemaks on oluline informatsioon.
Mölderi sõnul ei ole aga mittekäibemaksukohuslasel käibemaksu lisamiseks õigust. “Eesti õigusruumis võib kinnisvaramaakler olla nii käibemaksukohuslane kui mittekäibemaksukohuslane. Seega saab käibemaksu üüripakkumuses eraldi väljatoomist pidada üüripakkumuse selguse mõttes pigem positiivseks,” ütles Mölder.
Kas maakleritasu tohib üldse ületada ühe kuu üüri summa? Mölder vastas, et seadusega see sätestatud pole.
“Pigem on see tava. Kui korteri üür on näiteks 50-100 eurot, siis selle raha eest on keerukas pädevat maaklerit palgata, ent ka üürnik peaks oma õigusi teadma – kui ta pole nõus maakleritasu maksma, siis ükski seadus teda selleks ka ei kohusta. Küll aga võib maakleritasu maksmisest keeldumine tehingu sõlmimise nurjata,” lõpetas Mölder.
