Iseteeninduskassad on Eesti toidupoed tormina vallutanud ja nende populaarsus aina kasvab. Iseteeninduskassad meeldivad nii klientidele ja poodidele, mis omakorda tähendab, et üha väiksem vajadus on ka tavakassade lahti hoidmiseks.
Coopi kommunikatsioonijuhi Martin Miido sõnul võib arvutada nii, et kahe traditsioonilise kassa asemele on võimalik paigaldada neli kuni kuus Nutikassat. “Ja kui arvesse võtta, et Nutikassa võimaldab oste sooritada traditsioonilisest kassast kiiremini, siis suurendab Nutikassade kasutamine klientide teenindamise võimekust oluliselt,” sõnas ta.
Viimast ilmestab Miido sõnul väga hästi ka fakt, et nendes kauplustes, kus Nutikassad on kasutusel, kasutatakse neid keskmiselt juba 30% ostudes ning Coopil on kauplusi, kus Nutikassasid kasutatakse juba 60% ostudest.
“Kokkuvõttes on saavad kliendid oma ostud sooritada kiiremini ning klienditeenindajad saavad kassatöö asemel panustada rohkem aega väljapaneku korrastamisele, müügisaali korrashoiule, klientide nõustamisele jms,” ütles Miido.
Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul on jaekaubanduses muutunudtavapäraseks see, et avatud on üks või kaks tavakassat ning enamik oste sooritatakse läbi iseteeninduse.
“Iseteenindus pakub kliendile kiirust ja mugavust, aga võimaldab kauplustel oma tööjõudu efektiivsemalt kasutada ning tihedas tööjõukonkurentsis töötasusid konkurentidest kiiremas tempos tõsta,” põhjendas ta.
Selver on pidanud iseteenindusalasid kasvava nõudluse tõttu aina laiendama ja aasta lõpuks on poeketi igas kaupluses iseteeninduskassad olemas. “Täna tuleb pool Selveri keti käibest läbi iseteeninduse ehk iga teine ost tehakse SelveEkspressis,” ütles Veski. “Tuleva aasta lõpuks võib iseteeninduskassades tehtud ostude osakaal populaarsemates Selveri kauplustes jõuda isegi 80% lähedale.”
Rimi avalike suhete juht Katrin Bats rääkis, et iseteenindussüsteemide rohke paigaldamine ja kasutamine ei ole mitte jaekettide kasvav soov tavakassadest loobuda, vaid pigem tänase kliendi nõudlus. “Üha rohkem klient on valmis ise end teenindama ning seetõttu on meil vaja sellele nõudlusele vastata,” sõnas ta.
Batsi sõnul võeti hiljuti Rimis kasutusele ka käsiskännerid, mis vähendavad tavakassade nõudlust ilmselt veelgi. Praeguseks sooritab Rimis ostud iseteeninduskassas kuskil 40% jaeketi klientidest.
Tavakassa ei kao
Samas rõhutab Bats, et kindlasti ei saa rääkida tavakassade kadumisest. “Täna on veel suur hulk kliente, kes eelistavad otsest suhtlust teenindajaga,” ütles ta.
Sama kinnitavad ka teised jaeketid. “Tavakassad ei kao kusagile,” ütles Veski. “Mitte kusagile ei kao ka infoletid. On kliente, kellele jääb alati oluliseks inimkokkupuude ja –kontakt ja seda peame ka meie teeninduses jätkuvalt oluliseks. Kaubanduse tuleviku võtmesõnadeks on lai valikuvõimalus ja –vabadus.”
Prisma kommunikatsioonijuhi Piret Lankotsa sõnul eelistab nädalaoste tegev klient ikkagi tavakassat, kus on suurema hulga kaupade pakendamine mugavam. “Tavakassat eelistavad ka kliendid, kes soovivad tasuda sularahas või kasutada Kontoga kogutud boonuseid,” ütles ta.
Prisma iseteeninduskassasid kasutab 46% klientidest ja see osakaal pole selle aasta algusega võrreldes oluliselt muutunud.
