Uus trend: ukrainlased asutavad Eestis ettevõtteid ja petavad tööle kutsutud kaasmaalasi

Võõrtööjõu puhul on sagedane ka mustalt maksmine. Foto on illustratiivne.Shutterstock

Viimasel kahel aastal on ukrainlaste pöördumised HUGO.legal tööõiguse juristide poole sagenenud ning siiani on tegemist olnud petmistega eestlaste või venelaste juhitud ettevõtete poolt. Viimase kuu jooksul on aga ukrainlasi petetud nelja erineva ettevõtte poolt, mis kõik kuuluvad ukrainlastele – üks ettevõte tegeleb ehitusega ning kolm erinevate teenustega nagu kolimine, torutööd jne.

Kõige rohkem on ukrainlaste puhul probleeme töölepingutega – osadel pole neid üldse ning teistel ei ole tööandja täitnud kokkulepitud lubadusi, samuti on sagedane nö mustalt tasumine.

HUGO.legal tööõigusjuristi Katrin Martise sõnul ei ole tema pika karjääri jooksul olnud veel nii intensiivset tungi juristi vastuvõtule võõrtööliste poolt.

“Üheltpoolt on kena, et nad julgevad abi otsida ning üldjuhul saamegi neid aidata. Teisalt teeb aga kurvaks see, et tööandjad neid sageli ära kasutavad ning lubatud töötasud maksmata jätavad,” ütles ta.

Nahaalne olukord

“Minu silmis on ikkagi eriti nahaalne ja jabur olukord, kus ukrainlased loovad Eestis ettevõtte, kutsuvad enda kaasmaalased tööle ning siis petavad neid süüdimatult. Õnneks oleme töövaidluskomisjonis olnud edukad ja jääb üle loota, et nad enda saamata jäänud töötasud ikka kenasti kätte saavad,” sõnas Martis.

Martis lisas, et kõnealused ukrainlased olid tööl eelmise aasta lõpust saati ning töötasud jäeti tasumata. “Osad said palka näiteks 250€ kuus peopeale ja ülejäänu lubati tasuda hiljem, nii kordus sama jutt iga kuu. Osadel oli leping olemas kuid paljud neist töötavad siiski nö mustalt. Hoolimata sellest, et oleme Töövaidluskomisjonis kõik kaasused võitnud, ei tähenda see veel, et tööandja neile nüüd rahad ilusti ära tasub,” sõnas ta.

“Ilmselt asub TVK otsust täitma kohtutäitur, kuid võimalik on ka pankrotimenetlus läbi kohtu ning sellisel juhul saavad töötajad saamata jäänud tasud kätte töötukassa kaudu,” lisas Martis.

Martis tuletas meelde, et tööleping peab kindlasti olema sõlmitud kirjalikult ning sisaldama vähemalt järgmisi punkte:

  • tööandja ning töötaja andmed
  • töötamise koht
  • töötaja ametinimetus ja töö sisu
  • täis- või osaline tööaeg (konkreetselt määratleda osalise tööaja kestvus)
  • töötasu suurus ning tasumise kuupäev
  • poolte allkirjad

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.