Uudis

Vaata järele: kui palju on Eestis palgad reaalselt 19 aastaga kasvanud?

Alampalga number kasvab selle reaalsest ostujõust märksa kiiremini. Foto: Pärnu Postimees/Scanpix

Eesti palgad tõusevad suurel kiirusel ja hulgakaupa, ent kui palju selle ostujõust inflatsioon ära sööb?

Suurem palganumber on alati meeldiv (vähemalt töötajale), aga minevikuga on seda raske võrrelda – kõrvuti sinu palgaga tõusevad ka hinnad, nii et üks euro praegu pole enam sama palju väärt ehk samasuguse ostujõuga kui näiteks neli aastat tagasi.

Geenius võttis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste abiga ette andmed ning uuris järgi, kui palju on kasvanud Eesti alampalk ning keskmine palk ning kui kiiresti on kasvanud selle reaalne ostujõud. Vaata graafikuid ja tabelit allpool.

Baasiks on võetud tase aastal 2000 ning võrreldud palku selle aastaga. Alampalga statistika ulatub 2000. aastast 2019. aastani, keskmise palga oma aga 2018. aastani (kuna tänavust keskmist palka pole veel teada, see selgub tuleval aastal; alampalk lepitakse aga enne kokku).

Graafikud näitavad, kuidas ostujõud on ajas muutunud. “Reaalpalgaga ei saa poodi minna, netopalgaga saab – reaalpalk näitab palga ostujõu muutust, keskmiselt, võrreldes mingi perioodiga,” selgitas Lõhmuste.

Nagu arvata võiski, on kasv olnud kiire, ent ostujõu kasvutempo jääb selgelt alla absoluutnumbrite kasvule. Alampalga reaalväärtus on seejuures kasvanud märksa kiiremini kui keskmise palga oma.



Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.