Uudis

Vaata järgi: kuidas on sinu pensionifond kriisiga toime tulnud?

Valikut uisapäisa teha ei maksa.Foto: Shutterstock

Kevadel tabas maailma tugevalt koroonaviirus, mis räsis kõvasti ka majandust ning paiskas langusesse ka aktsiad – ning seeläbi pensionikogujate raha. Nüüdseks on paljud fondid aga jõudsalt taastunud.

Eesti finantsfirmasid ühendav Finance Estonia andis teada, et suurema osa pensionifondide väärtus on tänaseks kõrgemal tasemel kui aasta tagasi. Eesti penisonikogujate vara ületas juunis aga 5 miljardi euro piiri.

“Kenasti on kosunud nii kohustusliku kui vabatahtliku samba varad,” rääkis FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi liige Joel Kukemelk.

Pensionikeskuse kogutavast statistikast selgub, et paljude pensionifondide tootlus on aastases võrdluses tõesti positiivne ehk isegi kui kriis on oma mõju avaldanud ning toonud kaasa väiksema tulu, on raha veidi pikemas vaates siiski kasvanud.

Näiteks LHV kõige agresiivsema stateegiaga fond XL on aastavõrdluses isegi 5,9% plussis, kuue kuu vaates on tootlus 3,3% . Umbes sama on olukord LHV populaarseimas fondis L – selle aastane tootlus on 4,4%.

Ka teiste pankade aktiivsete fondide puhul on seis sarnane – SEB Energiline pensionifond on näiteks aastaga 1,57% plussis, ehkki kuue kuu vaates vaatab vastu korralik miinus, -4,35%.

Swedbanki pensionifond K100, mis võib investeerida kõik varad aktsiatesse, on samas aga aastases võrdluses 1,8 ja kuue kuu vaates 6,6 protsenti miinuses.

Paljud indeksifondid on plussis

Üsna soliidne seis on ka indeksi-pensionifondidel, mille tootlus järgib seda, kuidas läheb aktsiaturgudel üldiselt. Näiteks Tuleva maailma aktsiate fond on aasta vaates 2,6% plussis, ehkki kuue kuu võrdluses siiski 4,7% miinuses — ehk kriis on kaasa toonud siiski languse.

Umbes samasugune seis on ka SEB fondis Indeks 100 – aasta vaates 2,35% plussi, kuue kuuga aga 7,12% miinust.

Täiesti erandlik on aga LHV Pensionifond Indeks – see on aastases võrdluses tugevas miinuses, tootlus on -5% lähedal. Kuue kuu vaates on miinus väga sügav, 11,8 protsenti.

Kõikide pensionifondide seisu saab vaadata allolevast tabelist. Andmed pärinevad Pensionikeskusest.

Fond3k6k1a3a5a10a15aTasud %
LHV Pensionifond Eesti-0,43-1,20-0,140,000,000,000,001,26
LHV Pensionifond Indeks2,54-11,76-4,921,940,000,000,000,63
LHV Pensionifond L3,191,914,402,823,293,955,211,01
LHV Pensionifond M-0,63-0,670,911,612,293,184,360,84
LHV Pensionifond Roheline0,000,000,000,000,000,000,000,85
LHV Pensionifond S-0,76-0,85-0,440,030,581,923,630,69
LHV Pensionifond XL5,933,305,863,273,864,405,390,98
LHV Pensionifond XS-0,97-0,80-0,400,290,582,123,530,61
Luminor A Pensionifond2,83-5,20-0,111,891,983,850,001,58
Luminor A Pluss Pensionifond4,71-9,36-3,021,051,864,250,001,62
Luminor B Pensionifond1,02-3,81-0,281,331,432,890,001,55
Luminor C Pensionifond0,28-0,512,001,571,392,280,000,97
SEB Energiline Pensionifond4,67-4,351,572,382,273,270,000,92
SEB Konservatiivne Pensionifond-1,31-1,73-1,09-0,55-0,020,671,400,49
SEB Optimaalne Pensionifond-0,18-1,94-0,160,300,271,370,000,94
SEB Pensionifond 1007,27-6,550,000,000,000,000,000,96
SEB Pensionifond Indeks 1008,15-7,122,354,270,000,000,000,40
SEB Progressiivne Pensionifond1,84-3,29-0,550,210,652,202,030,94
Swedbank Pensionifond K10-0,44-0,180,320,280,451,360,880,37
Swedbank Pensionifond K1005,42-6,60-1,840,901,854,110,000,70
Swedbank Pensionifond K1990-1999 indeks10,47-5,214,424,850,000,000,000,47
Swedbank Pensionifond K301,05-1,080,800,760,852,291,560,65
Swedbank Pensionifond K603,21-2,920,371,101,543,472,640,67
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond6,64-4,702,594,110,000,000,000,45
Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond-2,020,032,212,060,000,000,000,47

Esimene sammas pole taastunud

FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi liige Joel Kukemelk tõdes, et kahjuks ei ole taastumist aga näha riikliku ehk esimese samba puhul.

Ehkki see ei tähenda kellegi jaoks pensioni langust, kahaneb pensionide maksmiseks mõeldud raha hulk, kuna oodata on olulist maksulaekumiste langust.

Nimelt mõjutavad riikliku pensionikassa seisu otseselt arengud tööturul, kus viirusest põhjustatud majanduslangus on alles sügavamaid jälgi jätmas. Kui esimeses kvartalis laekus sotsiaalmaksu, millest riiklikke pensione makstakse, eelmise aastaga võrreldes rohkem, siis aprillis ja mais maksulaekumine juba kahanes ja sama on paraku oodata ka lähikuudel, märkis Kukemelk.

Kahanev maksutulu võib kaasa tuua pensionitõusu ärajäämise. FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juhi Kristjan Tamla sõnul võib juhtuda, et järgmisel aastal ei ole võimalik läbi viia esimese samba pensionide indekseerimist ehk 2021. aastal riiklik pension ei pruugi kasvada.

“Aprillis ja mais vähendas maksutulude langust riigi hüvitiste pakett, millega muuhulgas toetati tööhõive püsimist. Kui see lõpeb, võib tööjõumaksude laekumine märkimisväärselt kahaneda,” rääkis Tamla.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.