Kõige suurem on elanike kuu ekvivalentnetosissetulek Harjumaal – 1298 eurot. Sellele järgneb Tartumaa 1146 euroga ja Raplamaa 1123 euroga. Kõige väiksem on see aga Ida-Virumaal, kus see on 898 eurot. Valgamaal on sissetulek 900 eurot kuus ning Jõgevamaal 937 eurot.

Viimase kümne aastaga on ekvivalentnetosissetulekud kõige rohkem suurenenud 128 protsenti Põlvamaal, Lääne-Virumaal 126 protsenti ja Valgamaal 124 protsenti. Kõige vähem aga Pärnumaal, kus tõusis 85 protsenti ning Läänemaal, kus tõusis 86 protsenti.

Kõige vaesem on üksik 65-aastane või vanem isik, kõige rikkam ühe lapsega paar

Leibkonna suurust ja tarbimiskaale arvestades oli 2019. aastal lastega leibkonna ühe liikme sissetulek kuus 1210 eurot. Lasteta leibkondadel oli see 131 eurot väiksem ehk 1079 eurot.

Kõige suurem oli leibkonnaliikme kuu ekvivalentnetosissetulek ühe lapsega paaridel – 1393 eurot kuus ja kõige väiksem leibkondadel, mille moodustasid üksik täiskasvanu lapse või lastega – 916 eurot kuus. Kümne aastaga suurenes ekvivalentnetosissetulek aga kõige enam leibkondadel, mille moodustasid vähemalt kolme lapsega paarid, kellel suurenes see 116 protsendi võrra ja lapse või lastega üksik täiskasvanu, kellel suurenes see 114 protsendi võrra.

Kõige madalama sissetulekuga on läbi aastate olnud leibkonnad, kuhu kuulub üksik 65-aastane või vanem isik. Sellise leibkonna ekvivalentnetosissetulek oli ühes kuus 619 eurot. Üksikust alla 65-aastasest isikust koosneva leibkonna sissetulek oli vastavalt 993 eurot kuus. Eraldi leibkonna moodustanud üksiku mehe sissetulek oli 872 eurot ja üksiku naise sissetulek 812 eurot.

Meeste ekvivalentnetosissetulek oli 2019. aastal ühes kuus 1165 eurot ja naistel 1121 eurot. Kõige suurem oli sissetulek 25–34-aastaste vanusegrupis: meestel 1316 eurot ja naistel 1373 eurot. Võrreldes 2010. aastaga on meeste ekvivalentnetosissetulek suurenenud 107 protsendi võrra ja naiste 110 protsendi võrra. Selle taga võib statistikaameti hinnangul olla palgalõhe vähenemine, mis kahanes 2011. aasta 22,9 protsendilt 2019. aastaks 17,1 protsendi peale.

Absoluutses vaesuses elab Eestis 30 500 inimest

Ekvivalentnetosissetulek on ühtlasi aluseks nii absoluutse kui ka suhtelise vaesuse piiri arvutamisel. 2019. aastal elas absoluutses vaesuses 2,3 protsent ja suhtelises vaesuses 20,7 protsenti Eesti elanikkonnast.

Absoluutne vaesus näitab, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. Kokku oli selliseid inimesi 30 500 ehk teisisõnu oli nende leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek väiksem kui 221 eurot.

Suhteline vaesus näitab nende inimeste osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam ehk see peegeldab sissetulekute ebavõrdsust riigis. Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhtelises vaesuses elas 272 700 inimest, kelle leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 611 eurot. Piltlikult öeldes võib suhtelises vaesuses elav inimene küll hästi teenida, aga kuna teistel ümberringi on veel suurem sissetulek, tekib ebavõrdsus.