Uudis

Vaesusrisk ja hoop majandusele: Eesti Panga arvates ei tohiks pension vabatahtlikuks minna

Eesti Panga president Madis Müller (vasakul) ühes peaminister Jüri Ratasega.Foto: Scanpix

Valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib Eesti Panga arvates kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks aga majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg.

Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime halveneb aastateks, sest suuremast tarbimisest tekkinud ajutiselt kiirem majanduskasv hiljem aeglustub, aga tööjõukulud jäävadki suuremaks kui varem, märkis Eesti Pank.

Kohustusliku kogumispensioni kaotamisega kaasneb ka pensioniealiste suurem vaesusrisk, kuna inimestel tekib võimalus elu jooksul pensioniks kogutud säästud ära kasutada väga lühikese aja jooksul.

Remonti on vaja, aga mitte sellist

“Teine pensionisammas vajab kindlasti remonti, et inimesed oma kogutud säästudelt pensionieas võimalikult suurt lisatulu saaksid,” ütles Eesti Panga president Madis Müller. Küll aga näitab kavandatud muudatuste mõjuanalüüs tema sõnul, et esitatud kujul plaan tõenäoliselt ei too Eesti pensionäridele pikaajalist kasu.

“Võimalus pensioniks kogutud säästud lühikese aja jooksul ära kasutada võib tänu kasvanud tarbimisele anda majandusele ajutist lisahoogu, kuid sellele järgneks eeldatavasti samaväärne aeglustumine. Tegemist on kohustuslikus korras pensioniks kogumise lõpetamise ehk kohustusliku kogumispensioni kaotamisega. Kohustusliku kogumispensioni kaotamisega kaasnev pikaajalisem probleem on pensioniealiste kasvav vaesusrisk ja lisasurve suurendada maksukoormust,” rääkis ta.

2021. aastaks on pensionifondidesse kogunenud 5 miljardit eurot. Viimaste küsitluste põhjal võtab osa sambaga liitunutest oma raha sealt kohe kasutamiseks välja. Lisahoogu annab tarbimisele see, kui riik otsustab seni inimeste isiklikele kogumispensioni kontodele lisatud summad suunata pensionitõusu. Kokkuvõttes kiirendaks kogumispensioni vabatahtlikuks tegemine ajutiselt tarbimist ja majanduskasvu.

Fondide tootlikkus võib hoobi saada

Kuigi lõviosa pensionifondide investeeringutest on tehtud välismaale, on fondid viimastel aastatel paigutanud raha aina rohkem ka Eestisse, aidates sellega kaasa kohalike ettevõtete arengule.

Eeldatavasti väheneks plaanitud muudatuste järel pensionifondide võimekus teha vähelikviidseid investeeringuid, mis omakorda toob kaasa fondide oodatust väiksema tootlikkuse. Varade kiirmüügi korral kaotaksid raha nii fondidest lahkujad kui ka fondis jätkavad investorid.

Mida Eesti Pank valitsusele soovitab?

1. Enne pensionisüsteemis põhimõtteliste muudatuste tegemist on oluline selgelt kirjeldada uue süsteemi oodatavaid tulemusi ja saavutada neis võimalikult laiapõhjaline kokkulepe. Vajalik tervikpilt peaks pakkuma selgust riigi poolt tulevikus pakutava pensioni suhtelises suuruses, inimeste enda oodatavas panuses ja pensionisüsteemi kulukuses.

2.  Eesti Pank ei soovita teha kogumispensionit vabatahtlikuks, kuna selle tagajärjel võivad vanaduspensionid olla tulevikus väiksemad. Samuti kaasneb selle sammuga suurem surve tõsta tulevikus makse.

3. Soovides teises pensionisambas vabatahtlikkust siiski suurendada, soovitab Eesti Pank lähtuda järgmisest:

– kui inimesed pensionisääste kohe kasutama hakkavad, põhjustab see majanduskasvu heitlikkuse – selle tasandamiseks oleks valitsusel otstarbekas hoiduda lisanduva maksuraha kulutamisest ning pikendada pensionisäästude väljavõtmise minimaalset perioodi;

– kui teine sammas tehakse vabatahtlikuks, oleks kasulik mõelda võimalustele, kuidas siiski motiveerida inimesi kogumispensioni kaudu pensionipõlveks säästma;

– tuleks otsida võimalusi, kuidas kaitsta osakuomanikke, kes on oma raha paigutanud teise samba pensionifondidesse, mis on kõige rohkem investeerinud Eesti majandusse ja mille varad on vähem likviidsed.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.