Euroopa Komisjon esitas märtsi alguses ettepanekud, mille eesmärk on tagada, et Euroopa Liidus makstakse naistele ja meestele võrdse töö eest võrdset palka.
Palkade läbipaistvuse direktiiv, millele oodatakse ka Eesti seisukohta, ei ole Eestile sobilik, kuna ei arvesta meie ettevõtlusstruktuuriga, vaid koguni kahjustab paberimajanduse suurenemisega ettevõtete jätkusuutlikkust, leiab Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon (EVEA).
Direktiiv võiks EVEA hinnganul olla rakendatav ja õiglane avalikus sektoris ja ettevõtetes, kus on 250 ja rohkem töötajat, mille koguarv Eestis on aga veidi alla 190, mitte mikro- ja väikeettevõtetes (kuni 49 töötajaga), mille osakaal ettevõtete koguarvust on ligi 99 protsenti, leiab EVEA. Ka keskmise suurusega ettevõtetes (50–249 töötajat) võib direktiivi rakendamine põhjustada olulisi lisakulusid bürokraatiale.
Väikesed ja keskmised ettevõtted moodustavad ülekaaluka enamuse mitte ainult ettevõtete üldarvust, vaid neil on suur ülekaal (ligi 90 protsenti) ka erasektori tööhõives, nagu näitavad statistikaameti andmed.
EVEA saatis oma seisukohad sotsiaalministeeriumile. Ühtlasi nenditi, et seisukohtade kujundamiseks antud lühike aeg ei võimaldanud teha mõjuanalüüsi ega uurida põhjalikult EVEA liikmete seisukohti.
„EVEA seisab kindlalt palgalõhe ja igasuguse diskrimineerimise vastu töösuhetes, kuid sama kindlalt seisame ka ülereguleerimise vastu,“ ütles EVEA president Heiki Rits. „Direktiivi vastuvõtmine ja rakendamine esitatud kujul põhjustab väikestele ja keskmistele ettevõtetele liigset halduskoormust ning jätab arvestamata, et nendes ettevõtetes puuduvad sageli palgaastmestikud ning kindlaksmääratud palgavahemikud.“
Rits nimetas uskumatuks, et koroonakriisi keskel püüab Euroopa Liit suruda niigi räsitud tööandjatele peale uut keerukat ja enamusele mõttetut paberimajandust. „Loodame siiralt, et Eesti valitsusel on tarkust ja iseloomu seista vastu direktiivi eelnõus pakutud kohustuste laiendamisele väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele,“ lisas ta.
Väikeste ja keskmiste ettevõtete üks olulisemaid trumpe globaliseeruvas ja ettevõtete koondumisele suunatud maailmas on Ritsi sõnul paindlikkus. „Loomulikult peab paindlikkus olema õiguslikult mõistlikult piiratud, kuid meie nägemuses ei arvesta direktiiv mikro- ja väikeettevõtete ning keskmiste ettevõtete piiratud haldusvõimekusega,“ märkis Rits.
Direktiiv annaks liikmesriikidele ülesande määrata metoodikad ja tööriistad töö väärtuse hindamiseks ja võrdlemiseks. Direktiivi järgi peavad metoodikad lähtuma objektiivsetest kriteeriumitest (nt haridus, oskused, ametialased nõuded, pingutus ja vastutus, tööülesannete iseloom), mis lubavad hinnata, kas töötajad on omavahel võrreldavas olukorras.
