Uudis

Väikeettevõtjad: ligi pooled Eesti firmadest on kriisiabita jäänud. Suure laenuga tuleks lünk nüüd täita

Väga paljud väikefirmad pole kahjuks soovitud kriisiabi saanud.Foto: Shutterstock

Juunis andis riik teada, et on Euroopa Nõukogu Arengupangalt võtnud 200 miljonit laenu, et rahastada kriisitoetusi. Väikeettevõtteid esindav liit teeb senise kriisiabi pihta tugevat kriitikat ning tahab, et uued toetused paremini läbi mõeldaks.

“Kindlasti on senistest kriisiabimeetmetest paljudele ettevõtjatele kasu olnud, kuid samas väga paljud ettevõtjad kahjuks ei kvalifitseerunud meetmetele, kuigi tegutsevad koroonakriisis raskelt kannatanud sektorites. Loomulikult põhjustas see palju kriitikat,” kirjutas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Heiki Rits ministritele.

EVEA  näeb põhiprobleemina just seniste meetmete lünklikkust ja nende ülesehitamist lähtudes ettemääratud eelarvesummast, mitte reaalsete kahjude või konkreetsete sektorite vajaduste alusel.

Paljud firmad on abita jäänud

“Oleme korduvalt juhtinud valitsuse tähelepanu, et seni väljakuulutatud kriisimeetmed jätavad abita väga suure osa – ligi poole – kõigist tegutsevatest ettevõtjatest, sest kvalifitseerumiskriteeriumid ei arvesta tihti mikroettevõtjate toimimise eripäraga ja tööturutrendidega,” nentis Rits.

Nii on näiteks jäänud Töötukassa toetustest ilma FIE-d. Samuti ei ole meetmetele kvalifitseerunud ettevõtted, kus töötavad vaid juhatuse liikmed, kellega ei ole sõlmitud lisaks juhatuse liikme lepingule ka töölepingut. Probleemi algpõhjus on, et neil puudub võimalus liituda töötuskindlustussüstseemiga.

Paljude EAS-i meetmete kriteeriumiks on aga töölepingulises suhtes töötajad, käibemaksuga maksustatud käibe olemasolu või teatud minimaalse käibe või makstud tööjõumaksude alampiir, loetles EVEA president.

“Need tingimused sisuliselt välistasid kõige väiksemad ettevõtted, kes on ühtlasi kriisitingimustes kõige haavatavamad, sest omavad kõige vähem reserve. Samas on mitmes meetmes seatud põhjendamatult madalad maksimaalsed käibepiirid, mis jätab abist ilma tublima kasvuga ja suurema personaaliga väikeettevõtjaid nii turismi-, kui teistes valdkondades,” nendib ta.

Eraldi probleemina tuleb käsitleda pankade soovimatust muuta oma tavapärast laenamise poliitikat, vaatamata riigipoolsetele kriisikäendustele. EVEA on senise tagasiside põhjal seisukohal, et kriisiabi ressursside suunamine pankade kaudu ei tööta.

Liit: ettevõtjaid pole seni ülemäära kuulatud

Ritsi sõnul mõistavad väikettevõtjad, et nii-öelda esimese põlvkonna kriisimeetmeid tehti kiirustades ning seetõttu olid möödapääsmatud. Tänaseks on nii riigil kui ettevõtlusorganisatsioonidel kogunenud aga nii kogemust kui ka tagasisidet kitsaskohtade osas.

“Leiame, et täna on aeg riigi esindajatel koos ettevõtjate esindusorganisatsioonidega maha istuda ja kerkinud probleeme analüüsida ning arendada koostöös paremini sihitud ja enimkannatanud sektorite kõigile ettevõtjatele kättesaadavad abimeetmed,” märkis Rits.

Senine ettevõtjate kaasamine meetmete kavandamisse on tema sõnul jätnud kõvasti soovida. Selle parandamine on Ritsi arvates hädavajalik ja teenib Eesti majanduse kiirema kriisist taastumise huve, koormamata seejuures riigieelarvet ühegi euroga.

Nii tahabki Rits, et riik jagaks EVEA ning teiste ettevõtjate esindusorganisatsioonidega tänast seisu uute kriisiabimeetmete plaanide osas ning kaasata kohe algstaadiumis ettevõtjate esindusorganisatsioonid meetmete väljatöötamisse. “Oleme veendunud, et see võimaldab luua tõhusamaid programme kriisi ületamiseks,” märkis ta.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.