Uudis

Valitsus annab teravast kriitikast hoolimata valmimata kaubakeskusele hiigellaenu

Porto Franco ehitus märtsikuus.Foto: Scanpix/Tairo Lutter/POSTIMEES

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks Tallinna mere äärde kerkivale kaubanduskeskusele Porto Franco OÜ kuueks aastaks investeerimislaenu andmise.

Laenu, mida on kritiseerinud nii kinnisvarasektor kui ka näiteks Eesti Panga president, saab veel valmimata keskus 39,4 miljonit eurot ning intress on ülimadal: 12 kuu Euribor pluss 2 protsenti aastas.

Laenulimiit on lubatud kasutusse võtta osade kaupa, iga osa minimaalne suurus on vähemalt viis miljonit ja maksimaalne suurus 15 miljonit eurot.

Laen on tagatud küll mereäärsete kinnistutega, ent neile seatakse teise järjekoha hüpoteegid – ehk esimese järgu hüpoteegid täidetakse enne.

Kinnisvarasektor on tulivihane

Hulk väga tuntud kinnisvarafirmasid on veendunud, et Porto Francole pea 40 miljoni euro soodsa laenu andmine on õigusvastane riigiabi. Veelgi enam, see tooks kaasa omakorda kümnetesse miljonitesse ulatuva soodustuse, kirjutasid nad valitsusele augusti alguses.

Riigiabi eesmärk COVID-19 kontekstis on abistada ettevõtjaid, kelle majandustegevus on saanud kannatada just viirusepuhangust tingitud asjaolude tõttu.

“Seetõttu on arusaamatu, miks on valitsuskabinet otsustanud toetada just Porto Franco OÜ arendust ja seda ligi 40 miljoni ulatuses,” seisab kirjas, millele on alla kirjutanud Eesti kinnisvarafirmade liit ning mitu tuntud ettevõtet nagu Eften Capital, Arco Vara ja East Capital Real Estate.

ttevõtted nendivad, et Porto Francol puudub tänasel päeval igasugune majandustegevusest tulenev rahavoog, kuivõrd tegemist on alles varases ehitusjärgus oleva kinnisvaraarendusega.

“Veelgi enam, Porto Franco ehitustegevus viibis juba enne COVID-19 kriisi, mistõttu ei saa antud juhul rääkida COVID-19 puhangust tingitud ajutistest raskustest,” on kinnisvarasektor kriitiline. Porto Franco vajadustel puudub nende sõnul igasugune seos kriisimeetmete eesmärkide ja riigiabi ajutise raamistiku põhimõtetega.

Loe kinnisvarasektori kriitikat pikemalt siit.

Eesti Panga president: arendaja pankrot poleks riikliku tähtsusega probleem

Eesti Panga president Madis Müller võttis sõna riigi kriisiabi teemal ning nentis, et riik ei tohiks anda firmadele, kes ka pangast raha saaks, erarahastajatest soodsamat laenu, kuna muidu toetataks strateegiliste majandusharude asemel eelkõige ettevõtete omanikke.

“Väga lihtne on sattuda olukorda, kus riik abistab mitte niivõrd strateegilist majandusharu, vaid lihtsalt mõne ettevõtte omanikke. Peaks olema selge, et see ei ole maksumaksja raha mõistlik kasutamine,” kirjutas Müller keskpanga blogis.

Kuidas aga aru saada, millisel hetkel muutub strateegilise majandusharu toetamine valitud äride omanike toetamiseks? Kõigepealt võiks küsida, kas ohtu on sattunud riigile tähtis majandusvaldkond või vaid mõne selles tegutseva ettevõtte kasumlikkus.

“Kui riigilt abi taotlevat ettevõtet on nõus rahastama ka erainvestorid või pangad, siis on see ettevõte tõenäoliselt äriliselt elujõuline ning suudab ka riigi abita oma tegevust jätkata,” selgitas ta.

Kui riik pakub sellises olukorras erarahastajatest soodsamatel tingimustel laenu, siis ei toetata mitte niivõrd strateegilist majandustegevust – see jätkuks niikuinii –, vaid eelkõige ettevõtte omanikke. Soodsam laen tähendab ju väiksemaid intressikulusid ja seega äri paremat kasumlikkust ettevõtte omanike jaoks.

Kindlasti on Mülleri sõnul keeruline hinnata, milline ettevõte või majandusharu on üldse piisavalt strateegiline, et suuremamahulist riigiabi õigustada. See küsimus kerkis ka avalikkuses, kui valitsus otsustas toetada Porto Franco kinnisvaraarendust Tallinna sadamapiirkonnas, nentis ta.

“Siin tasub jällegi mõelda, mis oleks võinud juhtuda, kui valitsus poleks seda ettevõtet toetanud. Väga võimalik, et arendusprojekti valmimine oleks sel juhul viibinud,” märkis Eesti Panga presdient.

Kas see oleks olnud riigi jaoks probleem? Kinnisvaraarenduse edasi lükkumisest tulenevate probleemide tõsidust saab Mülleri sõnul hinnata selle järgi, kui teravaks pidada Tallinna kesklinnas uue ärikinnisvara ja korterite puudust. Kõige mustema stsenaariumi korral oleks arendust vedav ettevõte võinud ka läbi kukkuda ja pankrotistuda.

“Arendaja pankrot poleks aga riikliku tähtsusega probleem, sest piisavalt hea asukohaga projekti ostaks sel juhul üles järgmine investor, kes selle eeldatavasti ka lõpuni ehitaks,” nentis ta.

Raha küll kaotaksid projekti senised omanikud ja võib-olla ka pangad, kuid selles poleks riigi seisukohast vaadates midagi traagilist. “Kokkuvõttes on küsimus taas kord selles, kas suudeti tuvastada piisavalt strateegiline majandusvaldkond ja kas toetati riiklikult vajalikku ettevõtmist või üksnes konkreetset ettevõtjat,” märkis Müller.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.