Uue valitsuse jaoks tunduvad kärped ärahoidmatud. Reformierakonna üks peamisi rahandusteemadel kõnelejaid pakkus välja, et raha saaks kokku hoida näiteks tasuta teenustelt.
Reformierakondlasest riigikogulane ja rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles, et eelmise valitsuse koostatud eelarvestrateegia on igast suunast vaadates miinuses.
Temasõnul bluffis eelmine rahandusminister Martin Helme eelarvestrateegiat koostades ja kirjutas sinna sisse rea nimega “eelarverevisjon”, mille alusel peaks riigi rahakotist kärpima 260 miljoni euro väärtuses.
Sõerda nentis, et eelmine valitsus jättis ütlemata, mida täpselt kärbitakse.
Nii sisaldabki riigieelarve praegune strateegia, mille koostas eelmine valitsus, uue võimuliidu hinnangul mitmesaja miljoni suuruseid sisustamata kärpeid, mille tõttu peab nüüd kuskilt raha hakkama kokku hoidma.
Samas tõi Sõerd esile selle, et majanduslik olukord osutus paremaks kui sügisel prognoositi. Näiteks majanduslangus on väiksem kui prognoositi ja riik on saanud rohkem makse kui arvestati.
Riigieelarvet tuleb lõpuks päriselt revideerida
Jälle ei taha Sõerd konkreetselt mainida, kust kärpida või kust seda isegi teha saaks, aga ta toob välja, et riigieelarves on igasuguseid tasuta teenuseid ja üürikulusid, mida riik peab maksma, kust saaks küll vajadusel kokku hoida.
Küsimuse peale, kas varasemalt teemaks tulnud tasuta ühistransport võiks olla üks tasuta teenus, mida ta mõtles, vastab Sõerd, et ta oskab praegu ainult üldiselt vastata. Ka ei taha ta öelda, et kärbitakse pensione või midagi muud. Täpsema vastuse saab Sõerdi hinnangul anda peale seda, kui revisjoni käigus on kõik kulud üle vaadatud.
Juba kaks aastat räägitakse Sõerdi sõnul revisjonist, aga tehtud pole midagi. Tema hinnangul tuleks nüüd see ära teha ja vaadata, kust kärpida saab.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles Geeniusele, et aprilliks koostatakse uus majandusprognoos, mille järgi hakkab ministeerium koostama uut riigieelarve strateegiat aastateks 2022-2024.
Selleks vaadatakse üle riigi kulud ja rahalised võimalused. “Eelarve planeerimisel on fookuses nii riigi kulutuste enda range distsipliin kui majanduse toetamine läbi Euroopa Liidu raha võimalikult kiire majandusse suunamise,” lisas Pentus-Rosimannus.
Probleem on suurem
Sõerd tõdes, et riigieelarve ja selle strateegia on muutunud niivõrd läbipaistmatuks, et ta kirjutas eelmise aasta lõpuks lausa pika kirja õiguskantslerile. Kirjas tõi ta välja probleemid, mis tekkisid tema hinnangul tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekuga.
“Riigikogu tegelikult ei saa eelarve üle otsustada, sest pole teada, mis nende numbrite taga on, mis lauale pannakse,” lisas Sõerd. Tema hinnangul on praegune olukord põhiseadusevastane, sest riigikogu ei tea, mida täpselt kujutavad eelarves välja toodud kulud ja tulud.
Nii näiteks ei osanud rahanduskomisjoni liige Sõerd täpselt ka öelda, mida oleks eelmine rahandusminister soovinud revideerimise tulemusena kärpida.
