Uudis

Valitsus tahab 2023. aastal tõsta pensioni erakorraliselt 20 euro võrra

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.Foto: Tairo Lutter / Postimees Grupp / Scanpix

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele erakorralise pensionitõusu eelnõu, mille kohaselt suurendatakse 1. jaanuaril 2023. aastal riikliku esimese samba pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra.

Pensioni baasosa suurendamine parandab vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspensionite saajate sissetulekut mõjutades ligikaudu 321 000 inimest, rahvapensioni tõstmine parandab aga ligikaudu 3200 inimese sissetulekut.

Pensioni baasosa erakorraline tõstmine aitab tagada paremat äraelamist võimaldavat pensioni ka madalama palgaga ja lühema pensionistaažiga inimestele, sellel on oluline mõju vanemaealiste vaesuse vähendamisele.

Sõnum Rahageeniuse peatoetajalt

Pensioni investeerimiskonto

Sinu tuleviku võimalus.

Finantsteenust pakub Luminor Bank AS. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjatega.

„Pensionite baasosa tõus mõjutab enamusi pensionisaajaid, kuid tõusu mõju tunnevad rahakotis selgemalt just madalama pensioniga vanemaealised inimesed,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Meie eesmärk ongi enam aidata järjele just neid. Oluline on, et  erakorraline pensionitõus mõjutab ka järgmiste aastate pensionitõusu, kuna pensionite iga-aastasel indekseerimisel võetakse arvesse ka erakorralise tõusu osa.“

Erakorralise pensionitõusuga kasvab keskmine 44-aastase staažiga inimese vanaduspension 2023. aasta 1. jaanuaril eeldatavalt pea 595 euroni. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 on see aga eeldatavasti 622 eurot. Rahvapensioni suurus saab olema pärast 20-eurost tõusu 286 eurot kuus. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 tõuseb rahvapension eeldatavalt peaaegu 300 euroni.

Arvestades iga-aastast indekseerimist kulub prognoosi kohaselt erakorraliseks pensionitõusuks 2023. aastal 63 miljonit, 2024 aastal 65 miljonit ning 2025. aastal 74 miljonit eurot.

Suhtelise vaesuse määr, mis on sissetulekute ebavõrdsuse näitaja, on kõige kõrgem just 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas ja seda peamiselt seetõttu, et selles vanusegrupis on tööhõive väiksem ja elatakse tihti üksi. 2019. aastal elas statistikaameti andmetel 41,4 protsenti 65-aastastest ja vanematest inimestest ja 76,8 protsenti üksinda elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses.

Lisaks pensionite erakorralisele tõstmisele on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud, et  pensioni teise samba reformist vabanev raha suunatakse ka pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks ning keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabaks muutmiseks. Käesoleval nädalal saadeti kooskõlastusringile ka vastav eelnõu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.