Tuleval aastal väheneb valitsussektori võlakoormus, kuid kuna riigikassa rahavoog on negatiivne, tuleb valitsusel siiski võtta laenu kuni 34 miljonit eurot.
Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 kohaselt on riigieelarve positsioon tänavu puudujäägis, kuid järgnevatel aastatel nominaalses ülejäägis. Rahavoog kokku on sel kui ka järgmisel aastal aga negatiivne, sest lisaks riigieelarve positsioonile võetakse arvesse ka teisi tegureid.
Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog finantseerimistehingute rahastamisest, riigikassa poolt tagasimakstava laenu suurusest ning kassa ja tekkepõhise maksutulu erinevusest lähtuvast kohandusest.
Järgmisel aastal on negatiivne ka Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole, kuna toetuste väljamaksmine on suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekumine ning vahe katteks kasutatakse likviidsusreservi.
Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2019-2020 rahastatakse osaliselt reservide arvelt ning samuti kaasatakse lisavahendeid. Aastatel 2021-2022 on rahavoog kokku positiivne, mis loob võimaluse reservide kasvatamiseks. 2023. aasta pisut negatiivne riigieelarve rahavoog kaetakse reservide abil ning riigikassal uut laenuvajadust ei teki.
