Geenius avaldas kolmapäeval loo, et eakas proua tegi volikirja, millega andis volinikule õiguse teha tehinguid ka talle kuuluva kinnisvaraga. Valus oli vanaproua üllatus, kui selgus, et volitatu on tema kodu tagatiseks seades suure laenu võtnud.
Laenu andnud BestCrediti juhataja August Käära sõnul väidab vastaspool, et BestCredit pidanuks kahe kohtuastme hinnangul üle kontrollima, kas vanaproua sai aru, millele ta notaris alla kirjutas.
“Ükski kohtuaste pole väitnud, nagu peaks laenuandja notari töö üle kontrollima,” ütles Käära. “Dramaatilise üksikjuhtumiga võib tõestada mida iganes, aga kui kõigis volitusega tehingutes peaks üks osapool notari töö üle kontrollima, muudaks see kogu Eesti ettevõtluskliima absurdseks.”
Pooleliolevas kohtuasjas vaieldakse selle üle, kas laenuettevõte tohib väljastada pangast riskantsemaid laene, ütles Käära. “Laenuettevõtted seepärast töötavadki, et on palju ettevõtteid ja inimesi, kelle pangad jätavad neile kehtestatud karmi reeglistiku tõttu ukse taha, aga kes sellegipoolest vajavad kodu, investeerimisvõimalust, äri alustamise kapitali või mõne ootamatu kulutuse katmist.”
“Me hindame alati laenuvõtja maksevõimet ja kõnealusel juhtumil pidasime seda piisavaks,” ütles Käära. “Praegu on arutamisel, kas me pidanuks maksevõime hindamisel kasutama sama karme reegleid kui pangad. Teisisõnu: kas pidanuksime kõnealuse laenusoovija – koos arvukate teiste, laitmatult makseid tasuvate klientidega – pankade eeskujul uksest välja viskama.”
