Tuleva aasta septembrist jõustub perehüvitiste seaduse muudatus, mis toob kaasa muudatuse vanemahüvitise süsteemis. Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juhi Pirjo Turki sõnul oli üheks seaduse muutmise põhjuseks vanemahüvitise süsteemi väärkasutamine.
Väärkasutamist on täheldanud ka maksu- ja tolliamet, kes on näinud, kuidas optimeeritakse makse selle nimel, et saada suuremat vanemahüvitist. Internetist leiab ka konkreetseid õpetusi, kuidas selline tegevus välja näeb.
Praegust süsteemi väärkasutatakse
Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juhi Pirjo Turki sõnul võttis ministeerium muudatusi tehes üheks eesmärgiks vanemahüvitise väärkasutamise riski vähendamise.
“Paraku, kui vaadata kasvõi internetti, päris palju on õpetavaid saite, kus õpetatakse, kuidas makse juurde makstes saada paremat hüvitist. Maksu- ja tolliametist on ka tulnud seda indikatsiooni meile, et tegeldakse sellel eesmärgil (vanemahüvitise suurendamise toim.) maksude optimeerimisega,” ütles Turk.
Riigi petmine ei ole olnud ainus põhjus, miks on süsteemi muudetud. Olulisele kohale on asetatud ka raseda naise tervis. Turk toob välja, et hea vanemahüvitise nimel on rasedad naised rüganud palju tööd teha, kuid tervisekaitse huvides ei pruugi see tema hinnangul väga hea olla.
Uus seadus toob võrdsuse
Uue seaduse järgi arvestatakse vanemahüvitise määramisel 12 kalendrikuud, mis on rasedusele eelnenud. Sotsiaalministeerium on aluseks võtnud, et keskmine rasedus kestab 9 kuud. Kui tegu on ennetähtaegse või pikema rasedusega, siis ei hakata perioodi uuesti välja arvutama. Praeguse korra järgi võib vanemahüvitise arvestusperiood erineda 1 kuni 11 kuu võrra.
“Kui näiteks vanemahüvitise saamise õigus tekib jaanuaris, siis vanemahüvitis on suhteliselt sarnane eelnevale sissetulekule eelneval kalendriaastal, aga kui tekib vanemahüvitise saamise õigus novembris või detsembris võib see olla 11 kuu tagune periood. Sellega (muudatusega toim.) võrdsustame kõikidele vanematele, et neil tekib vanemahüvitisele õigus samasuguse viiteajaga,” ütles Turk.
Uue aasta 1. septembrist jõustuvad muudatused ei puuduta neid, kellele on praegu kehtiva korra järgi määratud vanemahüvitis.
Lapsehooldustasu kaotamine võimaldab isadel kauem kodus olla
Lisaks kaotatakse uuest aastast täielikult ära lapsehooldustasu, mille suurus on ühe kuni kolmeaastase lapse pealt 38,36 eurot kuus. Turki sõnul on selline hooldustasu oma aja ära elanud kuna see pärineb 90ndatest, mil ei olnud veel vanemahüvitise süsteemi.
“See tasu sellisel kujul ei täida enam esialgset eesmärki, selle asemel ongi vanemahüvitis. Ma ei tea, miks seda ei kaotatud ära juba vanemahüvitise tulles,” selgitas Turk.
Turk tunnistab, et lapsehooldustasu kaotamine mõjutab kõige rohkem lasterikkaid peresid, kuid nende jaoks näeb ta lahendusena olevat lasterikaste perede toetust.
Lapsehooldustasu kaotamisest vabanenud vahendeid kasutatakse isapuhkuste tarbeks, mille periood muutub 1. juulist 2020 senise 10 tööpäeva asemel 30 päeva pikkuseks.
