Pensionikogujatelt uuriti nii üldiseid hoiakuid pensionireformi suhtes, kuid ka seda, mida nad plaanivad teha siis, kui sambast on võimalik raha välja võtta. Esmalt anname ülevaate sellest, kuidas suhtuvad pensionireformi inimesed, kes on liitunud teise sambaga.

Pensionireformi osas üldise suhtumise teadasaamiseks küsiti inimestelt “Kas Teie toetate pensionireformi, mille jõustumisel muutub teine pensionisammas vabatahtlikuks?” 68% küsitletutest ütles “Jah” või “Pigem jah”, 21% “Pigem ei” või “Ei” ning 11% “Ei oska öelda”.

Kusjuures pensionireformi toetajad on ülekaalus praktiliselt kõigis sotsiaal-demograafilistes gruppides. Samuti on reformi pooldajad ülekaalus peaaegu kõikide erakondade toetajate seas, vaid Reformierakonna toetajate seas on pooldajaid ja vastaseid täpselt sama palju (46%).

Lisaks sooviti küsitluses teada saada, kui paljud olid teise sambaga liitudes teadlikud sellest, et kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub väiksemaks. Ehk siis praegu pensionifondi makstavat 4% sotsiaalmaksust ei maksta teise sambaga liitunutele hiljem välja riikliku pensionina.

Antud info on kirjas pensionikeskuse veebilehel ning sellest tulenevalt küsiti inimestelt: “Kas Teie teadsite teise pensionisambaga liitudes, et riigi poolt sotsiaalmaksust sinna iga kuu lisatav 4% arvestatakse hiljem maha Teie esimese samba pensionist?” 15% küsitletutest ütles “Jah, teadsin”, 81% “Ei teadnud” ning 3% “Ei oska öelda”. Seega pole valdav osa inimestest kogumispensioniga liitudes olnud väga hästi informeeritud sellest, kuidas teine sammas mõjutab tulevikus nende pensioni.