Uudis

Veskimägi: Eesti üha jõukam tarbija kannatab kallima elektrihinna ära

Kannatab ära küll või?Foto: Shutterstock

Eleringi juht Taavi Veskimägi märkis, et praegune rekordkõrge elektrihind on põhjustatud eelkõige maagasi ja kivisöe kõrgest hinnast ning CO2 kvoodi hinna tõusust ning kliimamuutuste pärast muretsev tarbija peabki arvestama kõikuva ning ajuti märksa kõrgema elektrihinnaga, kirjutab rahvusringhääling.

“Kui me räägime elektri hinnast Euroopas, siis tuleb aru saada, et seekordse hinnatõusu taga ei ole see, et elektri tootmisvõimsusi oleks Euroopas puudu, vaid eelkõige on hinnatõusu taga see, et nii maagaasi kui kivisöe hinnad on sisuliselt aasta algusega võrreldes paari-kolmekordistunud ning CO2 hind on kahekordistunud,” rääkis Veskimägi. “Ehk kui panna ühe või teise toote tootmisesse kallis sisend, siis ilmselgelt on ka toode kallim.”

“Nii et ma tahaksin ära klaarida viimaste päevade arutelu keskse väite, et taastuvenergia on toonud kallid elektrihinnad – kindlasti mitte. Ikkagi konventsionaalsed soojuselektrijaamad, mille toodetav elektri hind on täna oluliselt kõrgem võrreldes varasemaga. Vastupidi, kui oleks rohkem tuult, siis oleks kindlasti mingitel tundidel elektri hind oluliselt madalam,” rõhutas Veskimägi.

Sõnum Rahageeniuse peatoetajalt

Pensioni investeerimiskonto

Sinu tuleviku võimalus.

Finantsteenust pakub Luminor Bank AS. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjatega.

Tema kinnitusel ei ole Euroopas probleeme elektri varustuskindlusega. “Varustuskindluse ja elektrituru toimimisega on kõik korras, elektrijaamasid on küll ja küll varus. Nii et mingit ohtu selle kõrge hinna valguses Eesti tarbijate varustuskindlusele ei ole,” märkis Veskimägi.

Veskimägi selgituse kohaselt seisavad mõned elektrijaamad, kuna nende toodetav elekter oleks veel kallim kui praegu turul olev elekter.

“Ehk et kui elektrijaamad teevad pakkumisi elektriturule päev ette sisuliselt muutuvkulu-põhiselt ja kui näiteks CO2 hind on kuskil 62 eurot tonn ja näiteks Narva elektrijaamades on rusikareegel, et ühe megavatt-tunni tootmiseks kasutatakse või paisatakse õhku ka umbes üks tonn CO2, siis see hind läheb põhimõtteliselt üks-ühele elektrihinnale otsa. Ehk et on veel küll elektrijaamasid, mis ka selle hinnaga turule ei mahu,” tõdes ta.

“Sellepärast ma ütlen ikka, et näiteks tuuleelektrijaamad, mille muutuvkulud on sisuliselt olematud, et kui need investeeringud on juba tehtud ja kui oleks rohkem tuult, rohkem tuuleelektrijaamasid, siis need jaamad igal juhul töötaksid ja need tooksid põhimõtteliselt ka hinda alla, ehk klassikalisi soojuselektrijaamasid mahuks turule vähem,” rääkis Veskimägi.

Viitele, et EKRE esimees ja endine rahandusminister Martin Helme soovitas Eestil Euroopa Liidu süsinikukvoodikaubanduse süsteemist lahkuda, vastas Veskimägi, et see ei vastaks laiematele keskkonnaeesmärkidele.

“Peab aru saama ju sellest, miks me seda kõike teeme. Me teeme ju seda sellepärast, et CO2 jalajälge vähendada, kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada. Kui mõista, miks üldse kliimapoliitika on oluline ja kindlasti kliimapoliitikal on [elektrihinna] ühe komponendi ehk CO2 hinnas oma mõju, siis see kulu, mis ühiskondadel tuleb kanda läbi potentsiaalse kliimamuutuse – kui me vaatame ka seda suve: põlengud, uputused, joogiveepuudus, nälg – siis see kulu on oluliselt suurem kui see potentsiaalne kulu, mis tekib kallimast elektri hinnast,” rääkis Veskimägi.

Veskimägi soovitas vaadata ka seda, mis on elektrihinna muutuse mõju ühele tavalisele leibkonnale.

“Ma siin Eleringis küsisin just kõrvaltoas istuva kolleegi käest, mis tema aastane elektritarbimine on, tal on kahetoaline korter, ta tarbib kuskil 1,2 megavatt-tundi aastas elektrit ja maksab kuus elektrienergia eest kuskil viis eurot. Isegi kui hind nüüd tõuseb ütleme kaks korda, siis maksab kümme, tõuseb kolm korda, siis 15 eurot. Kindlasti võib selle üle arutada, kas viis eurot on suur raha või väike raha ühe leibkonna jaoks. Aga me peame siiski aru saama, et pealkirjana kindlasti kallim elektri hind on hästi kõlav, aga selle mõju enamustele leibkondadele, ka Eestis ja ka tänase Eesti heaolutaseme juures, on juba selline, et ta ei ole kindlasti tappev,” leidis ta.

“See potentsiaalne mõju, mis me inimkonnana tekitaksime läbi selle, et me jätkuvalt fossiilset kütuseid põletaksime ja CO2 emiteeriksime piiramatult, see mõju kindlasti nii meile kui tulevastele põlvedele, see arve on oluliselt suurem kui see elektriarve, mida te saate kodus läbi veidi kallima elektri,” jätkas Eleringi juht.

Rääkides energiakandjate aktsiisist, märkis Veskimägi, et perekondadele, kelle jaoks see saab probleemiks, on olemas sotsiaalkaitse meetmed.

“Ma ei ruttaks paari kuu elektrihinna muutuse pealt selliseid strateegilisi positsioone veel ümber vaatama. Just täpselt lähtuvalt sellest, et üldine heaolu kasv on tegelikult üsna kiire, majandus kasvab ja see mõju leibkondadele ei ole nii suur. Kui ta on kellelegi väga suur, siis on selleks olemas konkreetsed sotsiaalhoolekandemeetmed ja toetused, et kõik ka need inimesed, kelle jaoks ta lööb väga valusalt, saaksid endaga kenasti hakkama,” rääkis ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.