Viimase tosina aasta vaates on eluasemehinnad Euroopa Liidus pea poole võrra kallinenud

Eestis on olnud Euroopa Liidu suurim eluasemehindade tõus.Foto: Canva

2010. aastast kuni 2022. aasta esimese kvartalini tõusid üürid Euroopa Liidus (EL) 16,9 protsenti ja eluasemehinnad 44,7 protsenti; nii üürihindade kui eluasemehindade tõus sel perioodil oli liikmesriikidest suurim Eestis.

2010. aastast kuni 2011. aasta teise kvartalini liikusid eluasemehinnad ja üürihinnad Euroopa Liidus sarnaselt, kuid alates 2011. aasta teisest kvartalist on need suundumused oluliselt lahknenud. Kui üürihinnad tõusid stabiilselt kogu perioodi vältel kuni 2022. aasta esimese kvartalini, siis eluasemehinnad on kõvasti kõikunud, teatas Eurostat.

Pärast järsku langust 2011. aasta teise kvartali ja 2013. aasta esimese kvartali vahel püsisid eluasemehinnad aastatel 2013–2014 enam-vähem stabiilsed. Seejärel toimus 2015. aasta alguses kiire tõus ning sellest ajast on eluasemehinnad tõusnud palju kiiremas tempos kui üürid.

Üürihindade arvestuses tõusid hinnad 2010. aastast 2022. aasta esimese kvartalini 25 EL-i liikmesriigis ja langesid kahes. Enim – 177,5 protsenti – tõusid üürihinnad Eestis, Leedus oli üürihindade tõus 126,7 protsenti ja Iirimaal 76,7 protsenti. Kreekas ja Küprosel üürihinnad langesid, vastavalt 24,6 protsenti ja 1 protsedi.

Kui võrrelda 2022. aasta esimest kvartalit 2010. aastaga, siis 19 EL-i liikmesriigis tõusid eluasemehinnad rohkem kui üürihinnad. Eluasemehinnad tõusid perioodil 24 EL-i liikmesriigis ja langesid kolmes.

Ka eluasemehindade tõusu edetabelit juhtis Eesti 174,4 protsendiga, järgnesid Ungari 151,9 protsendiga ja Luksemburg 130,6 protsendiga. Hinnad langesid enim Kreekas, kus eluasemed odavnesid 22,6 protsenti, Itaalias oli hinnalangus 10,4 protsenti ja Küprosel 7,9 protsenti.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.