Viipemakseid kasutab ülisuur osa Eesti inimestest. Praegusel kontaktivabal ajal seda isegi propageeritakse. Ligikaudu 95 protsenti maksetest on võimalik sooritada 50-eurose viipelimiidi ulatuses. Nüüd on neid võimalusi veelgi laiendatud.
Kaardi kiip jääb kasutuks
Mugav on poes sihtida pangakaardiga makseterminali suunas ja näha, et makse toimus. Pangakaardiga tehtavad viipemaksed olid siiani limiteeritud 50 eurole ja kõik summad üle selle tuli kinnitada PIN-koodiga, lisaks tuli ka kaart terminali sisestada. Nüüd saab 50 eurost suuremaid makseid teha nii, et kiipi kasutama ei pea, aga PIN-koodiga tuleb tehing siiski kinnitada.
Pangakaartide kõrval on populaarsust kogunud mobiilsed viipemaksed. Kuna mobiilsed viipemaksed kinnitatakse tavaliselt inimese biomeetria või turvakoodi abil, siis on selle võimaluse kasutajad saanud ka 50 eurot ületavaid summasid viipe teel tasuda juba mõnda aega.
Poodlemine on stressivabam
Viipemakset võimaldab enamik — 95 protsenti — Eesti pankade poolt väljastatud kaarte. Viipamise ja PIN-koodi kasutamise mugavamaks muutmine on kindlasti hea uudis ka neile, kellel on raskusi makseterminali kaardiava leidmisega. Poeskäigud on tänu sellele nüüd nende jaoks stressivabamad ja mugavamad.
Turvalisuse tagab üle 50-euroste viipemaksete puhul PIN-i sisestamise kohustus ja samuti teadmine, et ühe ostu eest mitu korda raha kaardilt ei võeta, isegi kui viibata kogemata mitu korda.
Viipemakse limiiti on Eestis seni tõstetud kahel korral, 2017. aastal 10 eurolt 25 euroni ning 2020. aastal 50 euroni, mis kehtib ka täna. Limiidi tõstmistega ei ole pangakaartide väärkasutuste ega pettuste hulk õnneks kasvanud.
