Uudis

Võitlus petturitega: ühes pangas on nüüd uued turvameetmed levinud skeemide vastu, mis neelavad pidevalt inimeste raha

Petturid meelitavad inimesi nii kõnedega kui internetis.Foto: Shutterstock

Petukõned on Eestis kahjuks väga levinud ning kelmidel õnnestub praktiliselt iga päev kellegi rahale näpud taha saada. Swedbank alustas omalt poolt võitlust ühe levinuma skeemi vastu.

Nimelt helistavad petturid tihti inimestele, väites et nad töötavad pangas ning et inimese kaardi või kontoga on midagi valesti – näiteks, et kelmid on sellele jälile saanud.

Nii üritatakse inimest avaldama või sisestama oma koode, näiteks Smart-ID paroole. Kui usaldavad inimesed seda teevad, kanditakse tegelikult arvelt lihtsalt raha välja.

Swedbanki kliendid näevad nüüd Smart-ID kasutamisel rakenduses lisainfot tehingute kohta. “Juba suvel lisasime Smart-ID PIN2-koodi sisestamise ekraanile info allkirjastatava tehingu kohta, et kasutaja näeks, mida ta allkirjastab ehk siis summa, kontonumber, leping ja nii edasi,” rääkis panga klienditeenuste juht Ede Raagmets.

Nüüd minnakse samm edasi – uuendusena näidatakse kasutajale tehtavate tehingute kohta eraldi vaates teavitusi enne PIN-koodide sisestamist.

“See tähendab küll Smart-ID kasutamisel rohkem infoaknaid ja kinnitusi ekraanil, kuid loodetavasti aitab see paremini ära tunda olukorda, kus keegi teine üritab saada ligipääsu kliendi internetipangale või teha tehinguid kliendi eest,” rääkis Raagmets.

Kuidas petturid käituvad?

Petukõnesid tehakse hoogsalt ning politsei on välja öelnud, et nende taga pole üks rühmitus, vaid palju erinevaid kurjategijaid, kes kasutavad lihtsalt sama meetodeid.

Stiile on mitmeid – pakutakse häid investeerimisvõimalusi, võimalust raha teenida ja nii edasi.

Üks viimasel ajal levinumaid skeeme on aga just Smart-ID pettus: helistaja teeskleb pangatöötajat või politseinikku ja räägib ,ugusid sellest, kuidas tema konto või kaardiandmed on ohus.

“Petturid tegutsevad väga professionaalselt, kasutavad ootemuusikat, suunamist ja nii edasi, muutes sellega pettuse äratundmise raskeks,” rääkis Raagmets.

Tihti petetakse välja tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid eurosid. Näiteks jõulupühade eel sai üks tartlanna kõne inimeselt, kes esitles end pangatöötajana ja väitis, et inimese pangakontole on tehtud rünnak ning abistamiseks oli tarvis tema PIN-koode.

Hiljem avastas naine, et tema kontolt on tehtud umbes 4200-eurone makse võõrale arvele selgitusega “Merry Christmas”.

Päris pangatöötaja ei küsi kunagi telefonitsi inimeste PIN-koode ega logi kliendi eest tema internetipanka. Sellise info küsimine peaks kohe andma signaali, et tegemist on kelmiga. Selline kahtlane kõne tuleks kiiremas korras lõpetada ja juhtunust politseile teada anda.

On väga tähtis rääkida ohtudest ka oma vanematele, sõpradele ja lastele, kes ei pruugi toimuvaga nii hästi kursis olla. Eriti suures ohus on vanemad inimesed, keda võib olla kergem ära kasutada.

Juhul, kui kõne tuleb tundmatult numbrilt, võib abi olla Geeniuse suurest petunumbrite nimekirjast, kuhu on täiendused alati oodatud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.