AS Gaasivõrk kirjutas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile seoses valitsuse energiahindade kompenseerimise täiendavate meetmete väljatöötamisega. Kirjas selgitati, et gaasi võrguettevõtjatel ei ole andmeid kortermajades gaasi tarbijate kohta, kus võrguteenuse leping on sõlmitud korteriühistuga.

Seeläbi ei ole võimalik mõista, kas lõpptarbijateks on kodutarbijad ning kui mitmes kohas keegi gaasi tarbib või üldse kui palju tarbitakse. Mõõtepunktid on kaitstud tarbija märkega ning seetõttu ei anna mõõdikud piisavalt täpseid andmeid selle kohta kui palju on konkreetse mõõtepunkti kaudu ühendatud tarbijad siiski kodutarbijad.

Tekkinud on olukord, kus võrguettevõtja ei saa edastada kompenseerimismeetmete rakendamiseks alusandmed gaasi tarbivate korterite kohta, keda haldab korteriühistu või kinnisvara haldur, kes on kogu maja eest sõlminud lepingu.

AS Gaasivõrk tegi ettepaneku, et kinnisvara haldurid võiks oma kodutarbijate info esitada võrguteenuse pakkujale või näiteks ka ehitsuregistrist kontrollida mõningaid andmeid.

See võimaldaks ettevõtte sõnul edaspidi sarnastes olukordades koguda kokku vajalikku infot ja rakendada sarnaseid meetmeid väiksema halduskoormusega.

Meede on segane ka lõpptarbijale

Enamjus majapidamisi saab arveid, kus gaasitarbimine on näidatud kuupmeeripõhise arvestusega ja ühikuhinnaga. Segadust külvab juurde pindalapõhine arvestus jaotatud tarbimise puhul.

Leevendusmeetmed on aga esitatud eurodes ja megavatt-tundides ning lõpptarbijad ei oska arvestada oma gaasi tarbimist, sest arvutusandmed on midagi muud, kui meetmestikus ette on öeldud.

Kahjuks on meetme kasust lõpptarbijail lõplikult raske olnud aru saada, et mida see siis päriselt majapidamiste jaoks tähendab. Just eriti veel neil, kelle gaasitarbimise kohta esitavad arve korteriühistud ning kinnisvara haldurid.

Meetmid töötab välja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning hetkel on ootamas nendepoolseid selgitusi nii lõpptarbijad kui ka teenusepakkujad.