Öeldakse, et inimene on oma harjumuste ori. Samas on meie enda harjumuspärane käitumine see, mida on kõige lihtsam muuta. Sarnane loogika kehtib ka isiklikes rahaasjades. Kui enne palgapäeva haigutab kontol tühjus, siis tasub endalt küsida: mida ma peaksin teisiti tegema, et selline olukord ei korduks?

Et sinu tulude-kulude saldo püsiks alati kindlalt plussis ja sa suudaksid raha säästa, ei ole alati tarvis kardinaalseid samme, vaid piisab ka igapäevaste tarbimisharjumuste muutmisest.

1. Emotsiooniostud röövivad raha

Suur soodusmüük kaubamajas, ahvatlevad kliendipakkumised toidupoes ja allahindluskampaania tuntud e-poes – kõik need manipuleerivad tarbijatega ühel kindlal eesmärgil: panna inimene ostma asju, mida ta tegelikult ei vaja!

Emotsionaalse ostmise taga võib olla inimese soov end premeerida ja kogeda rõõmu – enamasti küll lühiajaliselt – uhiuuest esemest. Viimase hetke või ülisoodsa hinnaga pakkumisi reklaamides mängib kaupmees inimliku nõrkuse ja numbrimaagiaga, mis lubab näiliselt suurt rahalist võitu. 

Emotsionaalne ostmine on see, kui:

• Ostetakse kaupu, mida pole tegelikult vaja. 
• Kindla eesmärgiga poodi minnes lahkutakse poest asjadega, mida polnud plaanis soetada.
• Impulssostude eest tasumiseks kasutatakse krediitkaarti või võetakse laenu.
• Lastakse end numbritest eksitada (kaupmees märgib kampaaniahinnaks toote tavahinna, inimene ei pööra tähelepanu kilohinnale, kauba kvaliteedile jms)
• Ostetakse ese puhtalt brändinime pärast.

 Kas tuleb tuttav ette? Kui jah, siis on tagumine aeg midagi ette võtta.

Pea meeles: aeg-ajalt võib endale meelehead lubada. See on täiesti normaalne. Kui aga emotsionaalne ostlemine on sinu igapäevapraktika, kasvõi näiteks toidupoes, siis viib see pikemas perspektiivis majandusliku krahhini. Rääkimata ohust muutuda tarbimisest sõltuvaks, mis tähendab sisuliselt seda, et hetkelise heaolutunde saavutamiseks tuleb alati midagi osta.

Tark ostlemine on see, kui:

• Lähed poodi ainult siis, kui sul on midagi vaja.
• Koostad poenimekirja ja pead sellest rangelt kinni.
• Ei lase ennast kallitel kaubamärkidel peibutada, vaid otsid odavamaid alternatiive (odav ei tähenda alati ebakvaliteetset).
• Kasutad allahindlusi ainult reaalse vajaduse korral, mitte lihtsalt hea võimaluse kasutamiseks.
• Toidupoes käies juhindud päevaeelarvest, hinnalisemate asjade soetamisel paned paika piirsumma, mida ei ületa.

2. Võta eelarve kontrolli alla

Igakuise eelarve koostamine on targa finantskäitumise A ja B. Põhjalik ja läbimõeldud eelarve aitab hoida kulud kontrolli all. 

Rida realt eelarvet takseerides leiab kõige ebaökonoomsemad kuluartiklid hoobilt üles. Ja kui need on tuvastatud, siis on ka lihtne kulutustele pidurit tõmmata. Tõsi, alati ei pruugi see nii lihtne olla. Vahel ei hinda me oma ratsionaalset majandamisoskust just kõige objektiivsemalt.

Nii võibki juhtuda, et juba esimese eelarve-nädalaga on läinud rohkem raha, kui büdžett lubab. Näiteks on väljas söömine osutunud plaanitust kallimaks. Kui nõnda on juhtunud, siis tuleb ülejäänud nädalatel olla kokkuhoidlikum.

Hea eelarve koostamine on see, kui:

• Sa ei sea endale liiga optimistlikke eesmärke. Kui soovid raha kokku hoida, siis alusta säästmist väikeste sammudena ja liigu järk-järgult edasi muutes iga nädal üht-kaht harjumust. Või loobu iga nädal millestki, mis aitab raha kokku hoida.
• Loo iga kalendrikuu alguses uus eelarve.
• Ole valmis kuu jooksul mööndusi tegema. Kui kuu algul kulus kavandatust rohkem raha, siis otsi kuu teises pooles kokkuhoiuvõimalusi.
• Kui jääd eelarve koostamise ja rahapäeviku pidamisega jänni, siis otsi internetist abi. SEB, Swedbank ja mitmed välismaised startupid on sulle rahaasjade korraldamisel abiks.

3. Investeerimine pole ainult rikastele

Millegipärast seostatakse investeerimist jõukusega. Justkui saaksid oma raha kinnisvarasse, aktsiatesse või fondidesse panna ainult ülirikkad inimesed.

Tegelikult on oma raha paigutamine tuluteenivatesse projektidesse, ühisrahastusplatvormi või osakutesse jõukohane ka täiesti keskmise sissetulekuga inimesele. Jah, investeerimine ei pruugi tuua kiiret hõlptulu, ent on üldjuhul pikemas ajavaates kasulikum tegevus kui hoida sääste niisama või kulutada oma raha lihtsalt läbi. 

Investeerimist võib julgelt alustada väiksemate summadega. Kogemuste, võimaluste ja teadmiste kogunedes saab investeeritavaid summasid suurendada. 

Tark investeerimine on see, kui:

• Investeerid ainult raha, millest sul pole kahju ilma jääda. Mõtle seejuures ka ootamatutele olukordadele. Kas sul on ikka raha tagavaraks, kui pead tegema suurema väljamineku?
• Investeerimist tasub alustada mõne kogenud tegija juures. Aktsiate ostmine on üks viis, kuidas seda teha. Näiteks Eestis pakub Admiral Markets esmaste investeerimisteadmiste omandamiseks tasuta demokontot. 
• Hoia pilku peal majandusuudistel ja aktsiatrugudel toimuval. Vajadusel küsi nõu mõnelt spetsialistilt. 

4. Hädaolukorrast päästab fond

Töökoha kaotus, rikkis auto või lekkiv katus – ootamatuste eest pole me keegi kaitstud. Raha mustadeks päevadeks või hädaabifond, kuidas me seda raha tagavara ka ei kutsu, on kriitiliselt tähtis.

Mõistlik on hoida oma hädaabifondi võimalikult madala riskiga vahendites. Näiteks madala kasvuintressiga säästu- või kogumiskontol või äärmisel juhul tavaliselt pangakontol. Fondi raha ei tohiks paigutada väärismetalli ega aktsiatesse, sest vajadusel peab saama raha kiiresti kätte.

Niisama sularahas raha kodus hoida ei maksa. Kupüüridega võib midagi juhtuda, need võivad minna kaduma või hävida. Soliidse saldoga hädaabifond näitab seda, et oled hea ja tark majandaja. Kriisisituatsioonis ei pea sa laenu võtma, vaid saad probleemi oma vahenditega lahendada.

Ettenägelik rahatagavara kogumine on see, kui:

• Sul on ettenägematuteks olukordadeks olemas vähemalt 6 kuu sissetulekuga võrdne summa. Veel parem, kui suudad talletada summa, millega tuleksid välja terve aasta.
• See raha on hoiusel või kontol, millele saad vajaduse korral hõlpsasti ligi.
• Kasutad raha kogumiseks igakuist automaatselt ülekannet.
• Suudad vastu panna kiusatusele kasutada mustade päevade raha mõnel muul eesmärgil.

5. Läbimõtlemata ostud

Auto, kodumasina, nutiseadme ja teiste kulukate väljaminekute puhul tuleks teha korralikku eeltööd. Kiirkorras ja huupi ei maksa ostuotsuseid teha. Alati tasub uurida erinevaid mudeleid, tootjaid, pakkujaid ning otsida infot tüüpvigade kohta.

Vastasel korral võib juhtuda, et näiliselt soodne asi osutub lõpuks kallimaks. Või siis pakub mõni teine müüja sama asja odavamalt. Tehnika- ja IT-kaupade hindade võrdlemisel on palju abi tasuta keskkonnast Hinnavaatlus.  

Kaalutletud ostmine on see, kui:

• Kasutad veebipõhiseid hinnavõrdlussüsteeme.
• Loed ja tutvud teiste tarbijate hinnangute ja arvamustega.
• Küsid nõu mõnelt erapooletult spetsialistilt.
• Hindad oma vajadusi realistlikult.
• Eelistad mitme funktsiooniga tehnikat.

6. Hasartmängud kui peamine meelelahutus

Suurepärase enesedistsipliiniga inimeste jaoks on mänguautomaadid, kraapekaardid ja lotomängud võrdlemisi ohutu meelelahutus. Samas kaasneb hasartmängudega alati risk libastuda ja lubada endale mängides rohkem, kui seda tegelik pere-eelarve võimaldab.

Eeskujuliku finantstervisega hasartmängud, eeskätt just kasiinod, kindlasti kokku ei käi. Kui sind paelub mäng šansside ja vedamise peale, siis tasub oma raha paigutada pigem kõrge riskiga investeeringutesse.

Riskid on siingi, ent oluliselt väiksemad, kui mängupõrgus ruletilaua taga. Esiteks toimuvad hasartmängud suletud süsteemis, kasumit taotleva ettevõtte dikteerimisel. Siia on juba eos kaotus sisse kirjutatud.

Avatud turgudel toimetades saad lisaks heale õnnele tugineda, teadmistele, strateegiale ja kogemusele. Sa arened ja õpid, mida mänguautomaadi taga eales ei juhtu.

Mõistlikkuse piires hasartmänge on see, kui:

• Sa tajud ja arvestad riske ning oled valmis oma investeeringut kaotama.
• Kaalud enne mitut võimalust, kui otsustad kõrge riskiga investeeringu kasuks.
• Rahaga mängides ei puutu sa oma sääste ega võta laenu ja sul on stabiilne sissetulek.
• Mitut investeeringut omades mängid mõttes läbi halvima stsenaariumi ja alles siis langetad otsuse.

7. Kiirlaenud ei saa olla osa elustiilist

Eestlased võtavad meelsasti pangast laenu. Kantar Emori uuringu järgi on pangalaen 84 protsendil Eesti elanikest. Oleme selle näitajaga Baltikumis esimene. 

Kiirlaenudega on olukord vastupidine: kiirlaenu on Eestis võtnud vaid kuus protsenti perekondadest, Lätis aga 22 ja Leedus 13 protsenti. Kiirelt arvele laekuv laenuraha peaks olema päästerõngas ootamatus hädaolukorras, mitte aga kuust kuusse korduv norm. Tasub meeles pidada, et kõrged intressid teevad kiirlaenust äärmiselt kuluka krediidi. Ja kui tekivad makseraskused võivad esialgu mõõdukana tundunud summad paisuda üüratult suureks.

Kiirlaen on ka pankade silmis ohumärk. Võib juhtuda, et kiirlaenu võtnud inimesele ei anna pank kodulaenu. 

Kiirlaenudest hoiduda aitab see, kui:

• Kasutad ootamatute väljaminekute eest tasumiseks sääste.
• Küsid abi pereliikmetelt või lähedastelt sõpradelt.
• Otsid võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks (lisatöö, ületunnitöö, asendamine jm).
• Vabaned sulle üleliigsest ja müüd maha asjad, mida sa ei vaja.

8. Elamine ühes hetkes/tänases päevas

Äärmiselt vastutustundetu on elada “üks päev korraga” põhimõtte järgi. Me ei näe tulevikku ette, ent mida pikemaajalisemad ja realistlikumad finantsplaanid meil on, seda kindlam on tulevikule vastu minna.

Kui homse pärast mitte muretseda ja kulutada täna nii nagu järgmist päeva ei tulekski, muudame end vägagi haavatavaks. 

Jätkusuutlik majandamine on see, kui:

• Kaalud iga olulisema finantsotsuse puhul pikaajalist perspektiivi. Mõtled, kuidas tänane valik mõjutab sinu edaspidist rahalist seisu. Mitte ainult homme, vaid ka järgmisel kuul, aastal jne.
• Astud samme investeerimise ja säästmise suunas. 
• Sissetulekute kasvades ei loobu rahapäeviku pidamisest.
• Kui raha on rohkem, siis ei hakka kohe priiskama. Kulutuste suurendamiseks pead olema kindel, et sinu sissetulekud ei vähene.