Pea kolmveerand (72 protsenti) inimestest pelgavad libedaga kukkumist, üle poolte lähedastega juhtuvaid õnnetusi ning kolmandik enda vigastamist kodu- ja aiatööde käigus. Tööõnnetusi ja tõukerattaga kukkumist peetakse aga vähem tõenäolisemaks, selgub Seesam kindlustuse uuringust.    

“Kuigi uuringust tuli välja, et eestlased pelgavad igapäevaste tegevuste käigus juhtuvaid õnnetusi, siis vaid 24 protsenti on end õnnetusjuhtumite vastu kindlustanud. Kolmandik vastanutest ei kaalu üldse enda kindlustamist ning sama paljusid paneks kindlustama varaliste kohustuste lisandumine ning negatiivne isiklik kogemus vara või tervisega,” jagas uuringu tulemusi Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. 

Kindlustaja kinnitab, et huvi õnnetusjuhtumikindlustuse vastu on püsinud läbi aastate üsna samas suurusjärgus ning pigem soovivad kindlustada need, kellel endal või mõnel lähedasel on varasem õnnetusjuhtumi kogemus. 

Kõige ohtlikum pallimäng on korvpall

Gildeni sõnul lähevad inimeste hirmud kokku ka reaalse statistikaga. Õnnetusjuhtumite edetabelit juhivad kukkumised samal tasapinnal kas siis libeduse või komistamise tõttu. Teiselt kohalt leiab statistikast sellised õnnetused, kus lüüakse varbaid ja sõrmi või midagi kukub peale, neile järgnevad aktiivsed sportlikud tegevused ning kodu- ja aiatööd.

Lisaks kipuvad õnnetusjuhtumid olema aastaaegade nägu. Talve iseloomustavad kukkumised ning vastupidiselt levinud arvamusele, et kukuvad vaid vanemad inimesed, näitab statistika midagi muud. Üle poole libeda süül toimuvatest õnnetustest juhtub alla 40-aastaste inimestega, kes liiguvad kiiremini ja julgemalt, jooksevad viimasel hetkel bussile või on süvenenud telefoni.

Kui varasematel aastatel on kahjude arv kasvanud just suvekuudel, siis möödunud aasta pikk talv on toonud suurema kahjude arvu just talvekuudele ning kergitas kahjusid 10 protsenti.

Kevad on Dagmar Gildeni sõnul aga aia- ja spordiharrastuste kõrgperiood ning ühes sellega kasvab märgatavalt ka nende tegevustega seotud õnnetuste arv.

Peamised aiatööde ja tervisespordiga seotud kahjud, millest kindlustusseltsi teavitatakse, on lihaste venitused, liigeste nihestused, haavad, luumurrud ja põrutused. Koduaias juhtuvad õnnetused peamiselt puuoksi lõigates, redelilt libastudes, kasvuhoonet korrastades, suuri kive lohistades või saega toimetades.

Tervisesportlaste vigastustes on peamiseks süüdlaseks pallimängud. Kõige ohtlikumaks saab pidada korvpalli mängimist, kus võrreldes teiste pallimängudega juhtub õnnetusi lausa kaks korda rohkem. Viimasel ajal on nimekirja lisandunud ka disc golf ehk kettagolf  “Tundub justkui rahulik tegevus, aga siiski libisetakse päris palju ja õnnetult niiskel murul või porisel pinnal,” rääkis Gilden.

Kindlustaja sõnul ei pruugita küll turvalises keskkonnas ja tuttavates tegevustes tihti ohtu näha, aga tegelikkuses piisab ühest valest liigutusest ja tähelepanematusest, mis võib inimese mitmeks nädalaks haiguslehega tõvevoodisse murda.

Üks õnnetusjuhtum viib keskmiselt kolmeks nädalaks haiguslehele ning keskmine päevaraha hüvitis ilma valuraha katteta küündib Seesamis 1000 euroni. Suurimad päevaraha hüvitised eelmisel aastal olid 4200 ja 6000 eurot.

Tõukerattaga sõitmise riske alahinnatakse

Kogenud kindlustajat paneb üllatuma tõsiasi, et inimesed ei oska näha tõukerattasõitu kui potentsiaalset õnnetusega lõppevat tegevust. Vaid 9 protsenti vastanutest pidasid seda ohtlikuks. Uuringust selgus, et kõige rohkem pelgavad kaherattalisega kukkumist 18–29 aastased.

Gildeni sõnul näitavad tõuksiõnnetused tugevat kasvutrendi ja seda aastaringselt. Peamiselt satuvad õnnetustesse täiskasvanud, kes kasutavad mugavaid sõiduvahendeid lühemate vahemaade kiiremaks läbimiseks. Õnnetused juhtuvad suure kiiruse ja tähelepanematuse tõttu, suvel ja nädalavahetustel vajub gaas põhja ja tähelepanu hajub ka alkoholi pruukimise tõttu.

“Nende õnnetuste puhul on levinud küünarliigese-, randme- ja roiete vigastused nii luumurdude kui ka raskekujuliste põrutuste näol. Palju näeme ka pea- ja hambavigastusi, kusjuures viimaste ravi võib uljale sõitjale päris kalliks maksma minna. Meie statistikas on ka paar äärmuslikku juhtumit, kus tõukeratta käepide vigastas juhi silma,” tõi Gilden näiteid levinumatest vigastustest.

Kuna tegijatega paraku ikka juhtub ning õnnetusi päriselt ära hoida ei saa, siis aitavad suvise hooaja turvalisemaks muuta täielik keskendumine ja turvavarustuse kasutamine nii kodustel aiatöödel, grillides, sportides kui ka kaherattalistega liigeldes.

Kuna alanud on ka n-ö batuudihooaeg, siis soovitab Seesami esindaja enne laste hüppama minekut üle korrata ka peamised ohutusreeglid. Batuuditraumade minimeerimiseks võiks hüpata üksi ning mänguasjad batuudile kaasa võtmata jätta. Lapsevanemad võiksid jälgida, et batuudid oleksid terved, kindlalt kinnitatud ning ümbritsetud turvavõrguga.