Mullu sügisel tegi Euroopa Kohus märkimisväärse otsuse, kui analüüsis rahapesuvastase direktiivi sätet, mis kohustab liikmesriike avalikustama tegelike kasusaajate andmeid, ning jõudis järeldusele, et see pole vastavuses liidu põhiõiguste hartaga.

Nimelt vaagis Euroopa Kohus direktiivi põhjendusi tegelike kasusaajate andmete üldsusele avalikustamise kohta ja leidis, et selliselt ei olnud tegemist proportsionaalse meetmega, ning tunnistas analüüsitava direktiivi sätte kehtetuks.

Kuna põhiõiguste harta ei kohaldu otse EL-i liikmesriikidele ning ka kohtu selgitusel võivad liikmesriigid ise andmete avalikustamist korraldada, polnud riikidel vajadust kasusaajate registritele ligipääsu piirata. Eesti ja enamik teisi euroala riike on andmete avalikustamisega siiski jätkanud. Samas mõned riigid, näiteks Iirimaa, Holland, Saksamaa ja Belgia, keerasid avaliku ligipääsu kasusaajate andmetele kohtuotsuse järel viivitamata kinni.

Kodanikuühiskonna esindajad näevad andmetele ligipääsu piiramises ohtu

Mai esimeses pooles saatsid kodanikuühiskonna, meedia ja akadeemiliste ringkondade esindajad kogu EL-ist ja mujalt Euroopa Komisjoni finantsteenuste volinikule Mairead McGuinnessile avaliku kirja. Selles kutsutakse teda üles toetama aruteludel, kus arutatakse EL-i rahapesuvastase õigusaktide paketti, sidusrühmadele juurdepääsu tagamist tegelike tulusaajate registritele.

Kirjas hoiatatakse, et EL-il on pärast Euroopa Kohtu eelmise aasta otsust, millega tunnistati kehtetuks üldsuse juurdepääsu sätted ja taastati eelmine direktiiv, kus tegelike omanike andmetele juurdepääs põhines õigustatud huvil, oht libiseda tagasi salastatud ettevõtlusmaastiku ajastusse. Väidetakse, et varasemas direktiivis oli palju vigu ja see takistas uurivate ajakirjanike, aktivistide ja akadeemikute tööd, kes mängivad olulist rolli rahapesu, korruptsiooni, maksude kuritarvitamise ja keskkonnakuritegude paljastamisel.

Volinikku kutsuti üles sõnaselgelt toetama Euroopa Parlamendi ettepanekuid, mis tagaksid sidusrühmade sisulise juurdepääsu tegelike tulusaajate registritele ja võimaldaksid kodanikuühiskonna osalejatel täita oma valvekoera rolli, nagu kohus on tunnustanud. Kirjas rõhutati ettevõtete läbipaistvuse tähtsust ka jätkuva Venemaa agressiooni taustal Ukrainasse ning vajadust jälgida Venemaa oligarhide varjatud rikkust ja tagada tõhusad sanktsioonid.

Avalikule pöördumisele on alla kirjutanud ligikaudu 200 isikut ja organisatsiooni, sealhulgas Transparency International ja selle EL-i esindus ning 22 riigi allorganisatsioonid. Allakirjutanute hulgas on ka Delfi Eesti ning vabaühendus Korruptsioonivaba Eesti.

Võlausaldajate Liidu esimees: avalikud andmed on läbipaistva ärimaastiku alus

Eesti Võlausaldajate Liidu esimees ja äriinfo portaale Storybook ning Inforegister haldava Kreedix Grupi juht Marie Rosin on Eesti ettevõtlusmaastiku avatuse eest seisnud enam kui 20 aastat. Ta märgib, et kasusaajate andmetele ligipääsu piiramine või keerulisemaks tegemine oleks selge samm tagasi.

Kuigi teoorias oleks mõistlik ka variant, et ligipääs ettevõtete kasusaajatele oleks vaid neil, kel on selleks õigustatud huvi, on sel lahendusel mõned miinused. Näiteks võib praktikas kujuneda keeruliseks hindamine, kelle huvi on õigustatud ja kelle oma mitte: ilmselt ajakirjaniku huvi on õigustatud, aga kas ka näiteks ärivaldkonna blogija huvi? Ja kuidas tagada pidev ligipääs, et kui õigustatud huvi on olemas, ei peaks iga andmesoovi korral päringuid esitama? Mõistliku süsteemi loomine võib kujuneda parajaks väljakutseks.

“On selge, et meid ümbritsevas majanduskeskkonnas on ettevõtjaid, kes ei tegele ettevõtlusega selle sõna otseses mõttes ja vajavad varjumist. Täna pole see varjumine enam nii lihtne,” ütleb Rosin, meenutades mullu Eestis toimunud muudatust, millega äriregistris info kõigile vabaks anti. Andmete avalikustamist peab ta positiivseks mitmes mõttes, muuhulgas näiteks seepärast, et mõne äriühinguga tehinguid teha soovivad isikud saaksid kontrollida esindusõigusega isikuid. 

Avalikustatav informatsioon annab nii ettevõtjatele kui muudele huvitatud isikutele võimaluse veenduda firmade usaldusväärsuses, kontrollides lisaks ettevõtete taustale ka sellega seotud füüsiliste isikute tausta. Kuigi ettevõtluses on äritehingutes osalejad enamjaolt juriidilised isikud, siis otsuseid äritegevuses teevad üksnes inimesed ehk füüsilised isikud.

Üldpildis soodustavadki avalikud äriandmed, sealhulgas avalik kasusaajate register, läbipaistvat majanduskeskkonda ja ennetavad võimalikke kahjusid ja kulusid, mis kaasnevad äripartnerite suhtes puudulikust infost tehtud otsuste tagajärjena. Seega on selge, et avalikul äriregistril ja äriinfo portaalidel on ühiskonnas oluline roll, tagamaks ettevõtluskeskkonna läbipaistvust ja usaldusväärsust.