Rahapesu Andmebüroo (RAB) avaldas sel nädalal värske aastaraamatu, milles tuuakse välja, et usaldushalduse ja äriühingute teenuse sektoris paistab välja osavõtmatus kahtlastest tehingutest teatada. Kuna seda peetakse ohumärgiks sellest, et sektori teadlikkus on madal ja hoolsusmeetmed jäetakse kohaldamata, võeti valdkond büroo kõrgendatud tähelepanu alla.

Rahapesu andmebüroo aasta märksõnadeks olid MONEYVALi hindamine, jätkamine virtuaalvääringu teenuse pakkujate turu korrastamisega ja uue fookusteemana järelevalve oluliste riskidega äriühingute teenuse pakkujate üle. Samuti Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas ja sellest johtuvad finantssanktsioonid, selgub büroo aastaraamatust 2022.

Äriühingute müüjad suurema tähelepanu alla

Sellest aastast võtab RAB veelgi suurema tähelepanu alla äriühingute teenuste pakkujad, kes on büroo hinnangul loonud keskkonna, varjamaks äriühingute taha peituvaid isikuid. Samuti kasutatakse selle sektori ettevõtteid ära kuritegude toimepanemiseks kolmandates riikides.

Näidetena sektoriga seotud juhtumitest toob büroo muuhulgas välja, et äriühingute teenuse pakkujad on taotlenud Eesti äriühingutele virtuaalvääringu teenuse pakkumise lube, avanud pangakontosid ning seejärel on need äriühingud maha müüdud mitteresidentidele. Samas on tõenäoline, et siin asutatud äriühinguid ostnud mitteresidentidel ei olnud tõenäoliselt kavatsust hakata pakkuma virtuaalvääringu teenust või tehti seda osaliselt, et tõsta näilist usaldusväärsust.

Eestis loodud äriühinguid on hiljem kasutatud kuritegelikul teel saadud vahendite liigutamiseks. RAB toob välja ka kahtluse, et äriühinguid on ostetud üheselt rahapesu eesmärgil – kuritegelikul teel saadud vahendite liigutamiseks ja kihistamiseks ehk teisisõnu jälgede peitmiseks.

Siseriiklik riskitase on keskmine

Eesti siseriiklikus riskihinnangus on usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkujate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitaset hinnatud keskmiseks. Tulenevalt sektori osutatavate teenuste iseloomust võidakse neid büroo hinnangul ära kasutada kuritegeliku päritolu vara legaliseerimisel ja tegeliku kasusaaja varjamisel.

Äriühingu teenuse pakkujad paistavad välja ka virtuaalvääringute sektoris realiseerunud riskide taustalt, olles turule aidanud riskantsed ettevõtted. Neid teenusepakkujaid iseloomustavad näiteks seosed mitteresidentide äriühingutega, sealhulgas Vene kodanikega.

Usaldushalduse ja äriühingute teenuse sektoris paistab büroo sõnul paraku välja ka osavõtmatus teatada kahtlastest tehingutest. Tegevusloaga isikud on rahapesu andmebüroole esitanud ebaproportsionaalselt vähe teateid ning aastate jooksul pole esitatud ühtegi terrorismi rahastamisele viitavat teadet. 

RAB-i teatel edastavad sisukat infot vaid üksikud usaldushalduse ja äriühingute teenuse sektoris tegutsevad turuosalised – see on selge ohumärk sektori madalast teadlikkusest ning hooldusmeetmete kohaldamata jätmisest. Seetõttu võtab RAB äriühingu teenuse pakkujad sel aastal kõrgendatud tähelepanu alla, et maandada sektoris rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

Võlausaldajate Liidu tegevjuht peab uut suunda tervitatavaks

Kreedix Grupi asutaja ja Eesti Võlausaldajate Liidu tegevjuhi Marie Rosina sõnul on värske suund tervitatav, kuid tõhusa kontrolli loomist peab ta siiski parajaks väljakutseks. Põhjusena toob ta muuhulgas välja Eestis registreeritud ja loodavate äriühingute suurt arvu ning asjaolu, et mitteresidentidele valmis riiulifirmade müümise asemel on paljuski mindud konsultatsiooni pakkumise teed.

“Mida siin kontrollida?” esitab Rosin retoorilise küsimuse, rääkides suurest hulgast veebilehtedest, mis lubavad, et loovad välismaalastele firmad, kuid reaalne tegevus seisneb ettevõtte loomise toetamises. Ning vastav turg on tohutult suur, mille ilmestamiseks toob Rosin välja asjaolu, et eestlased hakkavad siinsete ettevõtete loomises vähemusse jääma.

“Meil on selline teenus nagu uute ettevõtete turundusnimekiri – väga kuum kaup – ja oleme selle hästi nutikaks teinud: nimekirjast saab välistada kõikvõimalikud mitteresidendid,” selgitab Rosin. “Ja kui ma võtan nüüd ette nimekirja näiteks eelmisel nädalal asutatud firmadest, siis ettevõtteid asutanud eestlasi on vähem kui välismaalasi. Meil on tendents tagurpidi läinud!”

Millega need firmad kõik tegelevad? Nii ja naa. “Kui enne oli rohkem virtuaalvääringute valdkonda, siis enam neid eriti ei tehta. Nüüd on lihtsalt programmeerimisfirmad. Miks peaks midagi muud näitama?” ütleb Rosin tegevusvaldkondade kohta. Kui hakata aga uurima loodud ettevõtete majandusnäitajaid, siis selgub, et paljud ei tee justkui üldse mitte midagi. Seega võib esitada retoorilise küsimuse: kui palju on Eestisse ettevõtte loonud välismaalasi, kes tahavad lihtsalt millegi hämara tegemiseks ärikeha saada?

Eesti on täis fiktiivseid ettevõtteid

Rosina sõnul on üks asi väga selge – Eesti liigub sellel teel, et ettevõte ei pea tegelikult päriselt majandustegevusega tegelema. “Aga minu jaoks pole sellel loogikat,” sõnab ta. “Kui sa tuled ettevõtlusturule, siis sa peaksid ikka midagi tegema ka, kasvõi endale miinimumpalka maksma.”

Tõsi, äsja muutus seadus natuke rangemaks: ühe esitamata majandusaasta aruande järel tuleb üks hoiatus ja siis võib firma kustutada, märgib Rosin. Siiski ei pea ta seda piisavaks ning leiab, et ettevõtteid peaks mõjutama siiski midagi tegema.

“Praegu on meil ju kümneid tuhandeid sisuliselt fiktiivseid ettevõtteid,” mõtiskleb Rosin. “Aga kui sa ei suuda endale miinimumpalkagi maksta, siis mis ettevõtja sa oled? Soomes ongi nii, et kui sa seda ei tee, siis pannakse pood kinni.”

Varasemalt on RAB hinnanud, et faktiliselt pakub äriühingute teenust ligi paarsada tegutsevat Eesti ettevõtet, kellest 60 protsenti omab tegevusluba. Kokku kehtis Eestis 2022. aasta lõpus üle 300 tegevusloa äriühingute teenuse pakkumiseks.

Eelmisel aastal saatis RAB märgukirjad tegevusloata tegutsevatele äriühingute teenuse pakkujatele. Nende teenusepakkujate suhtes, kes pärast selgitusi ja hoiatusi tegevusluba ei taotlenud, alustas politsei menetlusi.

Mida näitavad numbrid?

Eestis oli 2022. aasta lõpu seisuga 321 kehtivat usaldushalduse ja äriühingu teenuse pakkuja tegevusluba.
Kõigest kaheksa teenusepakkujat esitas kokku vaid 18 teadet.
Alustati neli järelevalvemenetlust koos kohapealsete täiskontrollidega.
Kõikidele teenusepakkujatele väljastati detsembris 2022 ettekirjutus teabe esitamiseks, et täpsustada sektori tegevusest tulenevaid ohte ja haavatavusi.

Andmed: Rahapesu Andmebüroo