Sellega, et elektri hind sõltub pakkumise ja nõudluse vahekorrast ning võib suurel määral kõikuda, hakkame me juba tasapisi harjuma.
Ometi on kasulik käia üle, kuidas töötab Nord Pool Groupi elektribörs, millest meie energiahind sõltub, ja kuidas on võimalik seal nutikalt tegutsedes nii raha kokku hoida kui vastavate seadmete olemasolul isegi raha teenida.
Nord Pooli tööpõhimõte seisneb nõudluse ja pakkumise suhtel. Elektrit vahendavad bilansihaldurid koguvad kokku, kui palju energiat soovivad nende tarbijad kasutada. Tootjad annavad 24 tundi ette info, milliste hindadega, millisel ajal ning millistes kogustes energiat pakutakse.
Need kaks joonistatakse graafikuteks kokku ja hakatakse tunni kaupa hinda paika panema. Alustatakse kõige odavamatest pakkujatest. Ükshaaval hakatakse tulpa lisama tootjaid, kuni kogu planeeritud energiavajadus on kaetud. Näiteks kõige odavam pakkuja sai turule anda poole tarbimisest, järgmine veerandi ja nii edasi.
Hind kujuneb selle järgi, kui suurt summat küsib nimekirjas kõige kallimat hinda küsiv tootja. Võib tekkida olukord, kus viimase “näpuotsatäie” vajadusele vastava koguse elektri tootja küsib kõige kõrgemat hinda ja sellest saabki selle tunni elektrienergia hind. Kõige kõrgema hinna järgi makstakse aga kõikidele tootjatele, ka neile, kes on nõus tootma palju odavamalt.
Hinna kujundavad suured tegijad
Kirjeldatud hinnad kujunevad suurtootjate ja -tarbijate tegevuse põhjal. Eraisikutel hinna kujunemises kaasa rääkida pole võimalik. Eratootja puhul jälgib bilansihaldur eelmise päeva tarbimist ja tootmist, vaadatakse ka ilmateadet, nii pilvisust kui tuule kiirust.
Täppisteadus see süsteem muidugi pole. Tekkida võib nii energia ülejääk kui ka puudujääk.
Ülejäägi puhul makstakse selle eest, et keegi võtaks energia vastu. Tavaturu hinda see ei mõjuta.
Miinushind tähendab aga seda, et nendel tundidel on energia tootmine kõvasti suurem kui tarbimine. Kui näiteks gaasikatlad saavad sellisel ajal tootmise küllalt lihtsalt seisata, on teatud tootjad, kes on nõus tulema turule ka siis, kui lühikest aega on hind miinuses, olgu selleks tuumajaamad või põlevkivist ja kivisöest elektri tootjad. Nende tootmisprotsessi peatamine on lihtsalt liialt pikk ja kulukas, mistõttu eelistavad nad tootmisele lühikese aja jooksul pigem peale maksta.
Kuidas raha kokku hoida ja teenida
Päikeseenergia tootjad, olgu tegu oma tarbeks või ainult müügiks mõeldud elektri tootjatega, saavad salvestuslahenduste lisamisega oma tootmise juhitavaks muuta ning seeläbi oma kulusid ja tulusid väga korralikult optimeerida. Taolisi juhitavaid seadmeid vahendava osaühingu Energiapada tehniline direktor Rait Lotamõis annab siinkohal mõned nõuanded.
Nord Pooli puhul on kolm asja, mida jälgida. Esiteks elektri hind, mis on 24 tundi ette teada. Teiseks on automaatikakontrollerid suutelised päikesepaneelide toodangut samuti 24 tundi ette ennustama. Kolmandaks komponendiks on tarbimine, ehk kui palju konkreetsel päeval on endal elektrit tarvis. Nende kolme komponendi teadmine võimaldab süsteemi edukalt automaatika abil juhtida.
Süsteem paneb juba päeva alguses paika kõige mõistlikumad hetked energia võrku müümiseks või isegi võrgust ostmiseks. Vahepealsel ajal, kui müük ei ole nii kasumlik, toodetakse energia akudesse varuks.
Millal müüa, millal ise tarbida?
Mingi hetk on mõistlik akudes olev energia kinni hoida ja kasutada madala hinnaga võrguenergiat, et seejärel kalli hinnaga tundidel tarvitada akudes olevat energiat ja võrgust ostmist vältida.
Sealjuures peab muidugi meeles pidama, et võrgust elektrit akudesse laadides tuleb ikka maksta maksud, aktsiisid ja võrgutasu. Kui elekter tagasi võrku müüa, siis seda tagasi ei saa. Nii et seda vahemikku peaks jälgima, aga kui elektri hind kõigub 1-2 eurost kuni 150 euroni kilovatt-tunni eest, siis on vahe piisavalt suur, et õigustab börsil hindade optimeerimist.
