Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko nendib, et ehkki 2022. aasta algas paljudele väikeettevõtetele hästi, on teine poolaasta olnud oluliselt keerulisem. Ehkki ajad on keerulised, võib siiski uskuda, et suurem kriis jääb olemata, kuna ettevõtjad on suutnud pikalt ette mõelda.

2022. aasta väikeettevõtjaid ei hellitanud

Savtšenko sõnul oli 2022. aasta suureks märksõnaks inflatsioon. “Aasta algas ju tegelikult väga hästi ning möödunud, 2021. aastast astuti uude aastasse väga heade tulemustega. Tõenäoliselt arvasid paljud, et uus aasta tuleb edukas või veel parem kui 2021, kuid kahjuks sai üsna kiiresti selgeks, et nii siiski ei lähe,” sõnas ta.

Nimelt oli esimene kvartal väga paljulubav, kuniks geopoliitilised olud senise prognoosi sassi lõid. “Tellimusi ja aktiivsust oli väikeettevõtjatel esimesel poolaastal kenasti. Siis aga saabus arusaam, et energia ei ole enam nii odav ning pole teada, kas ja millal energiahind üldse enam paari aasta tagusele tasemele tagasi jõuab. Seega tehti edasisi prognoose selle põhjal, et hinnad võivad veelgi tõusta.”

Samuti jõudis euribor üle mitme aasta plussi poolele. Kui esmane ootus oli, et euribor jõuab 2022. aasta lõpuks nulli, siis tänane reaalsus kinnitab hoopis hullema stsenaariumi tõekssaamist. “Kõrge inflatsiooni valguses asuti kiiresti kulutama ja tarbima ning esimese poolaasta tulemused olid tugevad, tänu millele tekitati ettevõtetes ka hädavajalikke puhvreid. Kolmandas kvartalis kadus aga kindlustunne tulevaste tellimuste osas ära ning muutus käis väga kiiresti. Et tarbija kindlustunne kukkus tugevasti, mõjutab see nüüd kõiki turuosalisi, mitte ainult väikeettevõtjaid,” kirjeldas ta.

Võitjad mõtlesid ette, kaotajad peavad tegelema tagajärgedega

Tekkinud olukorras joonistuvad selgelt välja võitjad ja kaotajad. Savtšenko hinnangul on võitjateks osutunud ettevõtted, kes lõid endale alternatiivseid müügikanaleid juba mõnda aega varem. Et just e-poed annavad müügiks lisavõimalusi, on turul hästi hakkama saanud need, kel õnnestus e-kaubanduses kanda kinnitada.

“Teisest küljest on praeguses keerulises olukorras võitjateks kindlasti ettevõtted, kes olid ettenägelikud ja tegid investeeringuid energiatõhususe suunas – seda nii seadmete, päikeseenergia või hoonete energiatõhususe parandamise osas,” lisas ta.

Kindlasti hingavad täna kergendatult ka need, kel õnnestus kevadel euribor fikseerida. “Ka väikeettevõtjad, kes kasvatasid endale puhvreid ning on olnud konservatiivsed võõrfinantseerimise osas, on täna võitjad, kuna panustatakse rohkem omakapitali poolele ning euribor mõjutab neid vähe.”

Just investeeringute abil on teatud väikeettevõtetel õnnestunud kulubaasi vähendada ning enda äri efektiivsemaks muuta. “Inflatsioon on hetkel nii kõrge, et kui sa oma tulubaasi sellises keskkonnas kasvatad, on investeering mitmekordselt tasuvam,” selgitas Luminori äripanganduse juht.

Mida toob 2023. aasta?

Kuigi kriis on alles alguses ja märgid viitavad järjest rohkem sellele, et algaval aastal võib väikeettevõtetel veelgi raskemaks minna, on ettevõtted siiski kiired kohanejad ning suudavad uues olukorras hakkama saada. “Et kliendibaas ehk kindlate tellimuste maht on vähenenud pea kõigis valdkondades – erandiks on ehk energeetikavaldkond –, on see tõenäoliselt ettevõtjate jaoks väga tajutav. Sellegipoolest oskavad meie ettevõtjad väga kiiresti kohaneda ning on tulevikuplaanid targasti läbi mõelnud.”

Savtšenko loodabki, et Eesti, kes kihutas kiire inflatsiooniga teistest riikidest ette, on ka esimene, kes olukorrale reageerib ning tipust alla tuleb. “Õnneks on Eestis nii väike turg, kes suudab muutustele võrdlemisi kiiresti reageerida,” on ta optimistlik.

Samuti tuleb loota, et riik aitab nõrgematel turuosalistel toime tulla ning kriisist väljuda, kuna teatud juhtudel on abi vaja selleks, et valdkonda üldse elus hoida. 

Keskendugem prognoosidele

Ent milliseid soovitusi algavaks aastaks jagada? Marjan Savtšenko soovitab ettevõtetel keskenduda prognooside tegemisele ning mõelda, mis finantsnäitajatega toimuma hakkab. “Igas ettevõttes tuleks mõelda, kas on olemas vajalikud puhvrid, kas on vaja kaasata riigi abimeetmeid või leida kaasinvestoreid, kellega koos kriisist läbi minna,” tõi ta näiteid.

Kuna kriise tuleb aeg-ajalt ikka ette, siis tuleb ka ettevõtetel mõelda teistmoodi kui tavaliselt, seega võib-olla õnnestub põhitegevuse kõrvale leida mõni alternatiivne rahateenimise allikas, mis praegusel perioodil suuremat nõudlust omab.

Et kõrvaltegevus ehk investeering, mis kunagi sai tehtud, võib uues keskkonnas muutuda ettevõttele koormaks, tasub läbi mõelda ka senised sammud, mis ettevõtte käekäiku täna mõjutavad. “Soovitan väga täpselt kõik sammud läbi mõelda ning mõelda, kuidas kriisist läbi tulla, kuna iga kriis saab ükskord läbi, kuid selleks on tarvis see ületada,” sõnas Savtšenko lõpetuseks.