Kui ühest küljest avaldavad ettevõtete ja organisatsioonide käekäigule mõju erinevad kliimamuutuste tõttu sagenevad ilmastikunähtused, siis teisalt tähendab ka süsinikuneutraalsuse poole püüdlemine osapooltele seniolematuid väljakutseid. Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder kinnitab, et väiksem keskkonnajälg tagab laenu võtmisel paremad tingimused ning on konkurentsieeliseks koostööpartnerite leidmisel.
Kliimariskid jagunevad kaheks
Kliimamuutustega kaasnev risk näitab hambaid juba praegu, mil puudulik riskihindamine on saatuslikuks saanud nii mõnelegi varem edukaid majandustulemusi näidanud suurettevõttele ja organisatsioonile. Kuivõrd riskid võivad sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast mõnevõrra erineda, ei jää keegi kliimariskidest täielikult puutumata. Riske, millega arvestada, on seejuures erinevaid ning nende mõju muutub vastavalt ettevõtte profiilile.
Füüsiline risk eeldab valmisolekut olukorras, kus majanduslikku käekäiku mõjutavad erinevad kliimamuutustele iseloomulikud ilmastikunähtused nagu sagenevad kuumalained, üleujutused, põuaperioodid, metsatulekahjud või maailmamere taseme tõus. Mõistagi ei ole füüsiline risk kõikide osapoolte puhul samasuguse mõjuga: kui kõige tugevamalt on füüsilisest riskist mõjutatud just tarnijad ja tarneahelatesse kuuluvad osalised, siis kliimamuutustega kaasnevast riskist ei jää puutumata ka tootmisettevõtted ja tarbijad.
Üleminekurisk seevastu tähendab muutusi, mille toob kaasa liikumine süsinikuneutraalsele majandusele – see võib tähendada nii olemasoleva tehnoloogia väljavahetamist, turu ja mainega seotud riske kui ka selliseid riske, mis tulenevad konkreetse regiooni või riigi seadusandlusest ja poliitikast.
Kõige suurem üleminekurisk puudutab süsinikheidet, mis hõlmab samuti kõiki, nii suuri- kui väikeettevõtteid. Kuna iga ettevõte või organisatsioon paiskab atmosfääri teatud koguses süsinikheidet, on selle vähendamine riskide hindamisel võtmetähtsusega komponent. Mida väiksem on ettevõtte tegevusest tingitud süsinikheide, seda paremad võimalused on ettevõttel roheliste põhimõtete eest seisvas maailmas edu saavutamiseks.
Parem riskijuhtimine annab konkurentsieelise
Iga laenu väljastamine on ka panga jaoks risk – seetõttu hindavad finantsasutused ettevõtte või organisatsiooni keskkonnajalajälge rohkem kui kunagi varem. Selleks tuleb olla valmis esitama vastavaid andmeid, mis ettevõtte sees seatud eesmärke kinnitaksid, kuna nende puudumisel on pankadel õigus laenu väljastamisest loobuda.
Kuna ettevõtte keskkonnajalajälg ja selle vähendamine on edaspidi aluseks nii pangast laenu saamisel kui ka sobivate koostööpartnerite leidmisel, tõuseb järjest olulisemale kohale majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste (ESG) mõjude raporteerimine ning kliimariskide juhtimine.
Ehkki hirm tundmatuse ees on loomulik, ei tähenda nende tegevuste täitmine tüütut lisakohustust – hea kliimariskide juhtimine võib ettevõttele avada uusi ärivõimalusi ja pakkuda konkurentsieelist, mida seni näha pole osatud. Kuna strateegia täitmisega tehakse teene ka keskkonnale, peaks rohelise mõtteviisi juurutamine olema iga ettevõtte jaoks võtmetähtsusega.
Kadri Vunder toob välja kolm peamist sammu kliimariskide hindamiseks ja juhtimiseks:
- Kaardista hetkeolukord ja teosta riskihinnang arvestades nii füüsilisi kui ka üleminekuriske
- Tööta välja tegevuskava olulisemate riskide maandamiseks ja sea kindlad eesmärgid
- Hakka kohe peale rakendades 80/20 reeglit – kõike ei saa korraga teha!
