Pole sugugi haruldane juhus, kui ettevõte soovib oma tegevuse laiendamiseks või käibevahendite finantseerimiseks pangalt abi. Millistel põhjustel seda kõige sagedamini tehakse ning mida tasuks ettevõtetel kõrva taha panna, räägib Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko.

Keerulistel aegadel pakub pank kindlustunnet

Savtšenko sõnul võtavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted eelkõige laenu mõne seadme või sõiduvahendi liisingu tarbeks. Siiski on järjest enam populaarsust kasvatanud ka käibevahendite finantseerimine.

“Kolm peamist teenust, mida kliendid hetkel kõige rohkem vajavad, on faktooring ning käibe- ja arvelduskrediit,” ütles ta. Täpsemat infot selle kohta saab Luminori kodulehelt või konsulteerides panga kliendihalduriga. 

Vajadus käibevahendite finantseerimise järele sai tema sõnul hoo sisse juba koroonapandeemia alguses, mil tarnekindlus kõikuma lõi. Mõistagi otsiti äritegevuse stabiilseks läbiviimiseks ja jätkamiseks alternatiive. “Üks variant on teha seda omavahenditest, teine ehk järjest enam populaarsust koguv võimalus on pangapoolne finantseering,” kinnitas ta.

Et tarnekindluse olukorda mõjutab ka ettevõtete tegevusvaldkonnast tulenev toormaterjali põud, mida võib eriti teravalt märgata näiteks ehitussektoris, vajavad ettevõtted Savtšenko sõnul finantseerimisvõimalusi tõepoolest rohkem kui varasemalt.

Riske tuleb kindlasti kaaluda

Selleks, et laenu saada, on tarvis riski mõistlikult kaaluda mõlemal osapoolel. “Ettevõtete puhul võetakse arvesse möödunud aasta finantsseis ehk andmed, mis on äriregistrile esitatud, samuti ka kõige värskemad finantsid või esialgsed numbrid, mis annavad aimu, kuidas ettevõttel praegu läheb. Sellest lähtuvalt saab pank teha oma arvutused ning hindab selle põhjal ettevõtte laenuteeninduse ehk selle tagasimaksmise võimet,” selgitas Savtšenko.

Käibekrediitide puhul on loogika veidi teistsugune. “Käibekrediitide puhul vaadatakse konkreetselt, mille jaoks ettevõte finantse varub ning milline on tema igakuine käive. Ühtlasi on käibekrediitide puhul hea tava, et laen ja arvelduskrediit ei oleks suurem kuu käibest,” märkis ta.

Kindlasti peaks konkreetse ettevõtte finantsseis näitama, kas ettevõte toimetab kasumlikult ning kas tema tulemused liiguvad kasvu suunas. “Kui ettevõte on parasjagu kahjumis, üritab pank mõista, millest see tingitud on, kuid on selge, et ettevõtte põhitegevus peaks siiski olema eelkõige kasumlik,” ütles äripanganduse juht.

Mängi läbi ettevõtte finantsprognoos

Maksimaalse konkreetsele ettevõttele pakutava laenusumma määratleb Savtšenko sõnul ennekõike selle ettevõtte finantsseis. “Võiks näiteks arvestada, et keskmine intress koos Euriboriga on 3 protsenti ning sellele vastavalt kujuneb igakuine laenumakse, mida ettevõte peab olema võimeline maksma ka mustemal kuul,” tõi ta näite.

Selleks peab ettevõttel olema ka vaba raha, kuid tuleb arvestada, et kõik sellest ei saa minna kohustuste katteks. “Peab jääma ka puhver muude kulude katteks. Tasub teada, et laenuteeninduse kattekordaja (ingl debt-service coverage ratio ehk DSCR) näitab ettevõtte võimet tasuda põhiosa- ja intressimakset. Seda arvutatakse, kas kulumieelse ärikasumi (või põhitegevuse puhasrahakäibe) ja sama perioodi laenumaksete suhtena), pangad peavad reeglina mõistlikuks 1,2–1,3,” ütles ta.

Kuid ennekõike on tähtis aru saada, millise investeeringu tarbeks laen võetakse. “Tuleb selgeks teha, kas näiteks konkreetse seadme ost, mille jaoks laenu kasutatakse, viib ettevõtte uuele tasemele ning selle abil tõuseb käive või langevad kulud,” näitlikustas Savtšenko.

Samuti tasub tema sõnul alati läbi mängida ka finantsprognoos. “Suuremad ettevõtted teevad põhjalikumaid ja keerukamaid prognoose, väiksemate ettevõtete puhul on võimalik matemaatiliselt läbi arvutada, milline mõju konkreetse seadme ostmisel ettevõttele olema hakkab. Seega oleks vaja läbi mängida igasugused stsenaariumid ning arvestada kõikide võimalustega,” soovitas ta.

Seega tasub finantsprognoosidesse suhtuda võimalikult konservatiivselt. “Kui nende numbritega on laenukohustus kenasti teenindatud, võib rahulikult panga poole pöörduda,” kinnitas Savtšenko lõpetuseks.