Kuidas jõuda olukorrani, kus raha ei oleks stressiallikas, vaid pakuks selle asemel hoopis uusi võimalusi? Lahendustest räägib Luminori pensioni- ja investeerimistoodete Baltikumi arendusjuht Hannes Kuusk.

Kõigepealt kindlustunne, seejärel uued võimalused ja vabadus

Kuivõrd rahatarkuse teekonnal tuleb astuda erinevaid samme, võib selle Hannes Kuuse sõnul jagada kaheks peamiseks etapiks. “Esimesena tuleks kindlustada, et rahaasjad ei põhjustaks inimesele üleliigset stressi. See tähendab, et võetakse vastu otsused, mille abil on võimalik vähendada rahanappusest tingitud ebakindlustunnet ning seeläbi elu lihtsamaks teha,” kirjeldas ta.

Kui rahaasjad on kontrolli all, saab seejärel hakata mõtlema, kuidas raha enda jaoks tööle panna ning võimaldada endale seda, millest aastaid unistatud on. Selleni jõudmiseks aga ongi tarvis läbida esimene ehk ettevalmistav etapp, mis koosneb kolmest erinevast sammust.

1. samm: eelarve kontrolli alla

Kõik algab oma tulude ja kulude jälgimisest. “Ennekõike tuleb ausalt endale silma vaadata, märkida üles kõi tulud ja kulud ning teha ülevaade, kui palju raha sul erinevatele väljaminekutele kulub.” Seda saab teha mugavalt nii arvutustabelis kui ka erinevates äppides.

Kui ennekõike tuleks veenduda, et igakuised kulututused ei ületaks sissetulekuid, siis seejärel võiks heita kriitilise pilgu oma väljaminekutele. “Tõenäoliselt on võimalik alati midagi ära teha, et raha kuskilt kokku hoida: kui mõni kulu võib alguses tunduda vältimatu, siis tegelikult on kõikidel selliseid kulutusi, mida oleks võimalik kärpida,” kinnitas Kuusk.

Väga hea viis oma kulutuste jälgimiseks on neid kategoriseerida ning seada igale kategooriale vastav limiit, mida ühe kuu lõikes ületada ei tohi. Just kindlad limiidid võimaldavad kulutusi jätkusuutlikult kontrolli all hoida ning loovad väljaminekutest tervikliku pildi. Eksperdi sõnul ei tohiks aga unustada ka lisahüvede ehk meelelahutuse, aga ka pikemaajalise säästmise tähtsust.

“Kui eelarve vähegi võimaldab, siis 10–20% võiks suunata vaba aja ja meelelahutuse nautimisele, sest nii on raha kogumine kindlasti jätkusuutlikum kui siis, kui lisahüvesid endale üldse ei võimaldata. Samas võiks üks kategooria kuuluda ka raha säästmisele: näiteks teha endale reegel, et palgapäeval pannakse kindel summa kõrvale või suunatakse mingi osa hoopis kolmandasse sambasse,” näitlikustas ta.

2. samm: loo endale meelerahufond

Meelerahufond võiks olla olemas igaühel ning kaitsta sind ootamatute väljaminekute või hoopis töökaotuse korral. Ehkki meelerahufondi suurus võib igaühe jaoks olla tunnetuslikult veidi erinev, soovitab Hannes Kuusk sinna koguda rahasumma, mis kataks ära kuni kuue kuu kulutused. 

“Meelerahufond peaks olema inimesele kiiresti kättesaadav olukordadeks, mida pole võimalik ette näha – seetõttu ei tasu seda raha investeerida, vaid paigutada näiteks reservkontole või -hoiusele, kus sageli pakutakse ka väikest intressi,” sõnas ekspert.

3. samm: kasuta ära riigipoolsed maksusoodustused

Kui sageli ei mõelda raha teise ja kolmandasse sambasse paigutamisest kui investeeringust, siis tegelikult tasub Hannes Kuuse sõnul mõelda rahatargalt ka pensionifondidesse raha paigutamisel. “Kolmanda samba olemasolu ja sinna regulaarne raha paigutamine on kindlasti väärt investeering, mille hüvesid võiks maksimaalselt ära kasutada.”

Selleks on mitu võimalust: kui teise samba puhul saab suurendada omapoolse sissemakse protsenti 2%-lt 4%-le või 6%-le, siis kolmanda samba puhul tuleks enda kasuks tööle panna sissemaksetele kehtiv maksusoodustus. “Kolmandasse sambasse tehtud sissemaksetelt maksab riik tulumaksu tagasi. Seetõttu võiks kaaluda, kas ja kui palju õnnestub sellest võita,” ütles ta.

Juuruta uusi harjumusi

Kuivõrd rahatarkuse juurutamine on pikk teekond, algab kõik uute harjumuste loomisest – nii võiks 2025. aastal pöörata rohkem tähelepanu ka rahaga seotud harjumuste kinnistamisele. “Väga palju on kinni mõtlemises – kui sul on olemas eesmärk, siis võimaluse selleni küündimiseks leiab alati. Säästmist võib alustada kasvõi paarikümnest eurost kuus, ent kui hoitakse järjepidevust, on võimalik väga palju saavutada. Seetõttu on uute harjumuste loomine väga oluline,” sõnas ta lõpetuseks.