Ehkki Eesti pensionisüsteem võib esimese hooga tunduda keerukas, takistab vajalike teadmiste kogunemist sageli hoopis hirm teadmatuse ees – seda enam, et tegelikult on võimalik lihtsa vaevaga vajalikud tarkused omandada ning enda kasuks tööle panna.
Lühidalt tugineb Eesti pensionisüsteem kolmele sambale, mille abiga saab igaüks kindlustada endale pensionieas sobiva elustandardi. Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson tutvustab lähemalt, millest pensionisambad koosnevad ning mida nende puhul tähele panna.
Esimene sammas ehk riiklik pension
Esimest sammast nimetatakse riiklikuks pensioniks, mida makstakse tänastele pensionäridele riigieelarvesse laekuvast sotsiaalmaksust. Nimelt maksavad tööandjad 33% töötaja palgast just sotsiaalmaksuks, millest üks osa läheb ravikindlustuseks ning teine osa praeguste pensionäride pensionideks.
“Esimene sammas on riigipoolne isikliku pensionistaaži alusel kujunev vanaduspension, mida riik finantseerib jooksvalt riigieelarvest. Vanaduspension koosneb neljast osast: baasosa on kõigile ühesuurune ja staažiosakute arv sõltub kuni 1998. aasta lõpuni töötatud aastatest. Kolmas osa on kindlustusosakud, mis kujuneb täiel määral alates 1999. aastast kuni 2020. aasta lõpuni inimese eest laekunud sotsiaalmaksu alusel. Neljas osa on ühendosa, mida arvestatakse alates 2021. algusest ja see koosneb 50% osas kindlustusosakutest ja 50% osas solidaarosakutest, mida arvestatakse kõigile vähemalt töötasu alammäära teeninutele ühepalju,” ütles Madisson.
Niisiis sõltub I samba pensioni suurus peamiselt tööstaažist ja ametlikult teenitud palga suurusest. “Kuid baasosale ja erinevatele osakutele antakse igal aastal uus väärtus pensioniindeksi kaudu. Viimane tähendab suures osas, et kui sotsiaalmaksu laekumine kasvab, siis kasvab selles määras ka pensioniindeks. Niisiis kui riigi majandusel läheb hästi ning töötajate arv ja palgad kasvavad, siis kasvab ka maksulaekumine ja pensionid,” selgitas ta.
Esimene sammas jaguneb omakorda kaheks: kui vanaduspensionile on õigus inimesel, kes on saanud 63-aastaseks ning kellel on Eestis omandatud vähemalt 15 aastat tööstaaži, siis rahvapensioni on õigus saada nendel, kel ei ole vanaduspensioni saamiseks piisavat tööstaaži.
“Kuna vanaduspension sõltub inimese töö eest tasutud maksudelt, on just seetõttu oluline, et uued tööturule sisenejad töötaksid töölepingu alusel ning see kajastuks ka hilises eas väljamakstavas vanaduspensionis,” märkis Madisson.
Teine sammas ehk kogumispension
Kuivõrd esimese samba asendusmäär ehk pensioni suhe inimese viimasesse sissetulekusse moodustab enamasti vaid kolmandiku, on see ka põhjus, miks on esimesele sambale lisaks tarvis teisi alustalasid ehk teist ja kolmandat sammast.
“Teine sammas ehk kogumispension on eelfinantseeritav ja sellega liitumine on kohustuslik kõigile tööturule sisenejatele. See tähendab, et elu jooksul töötades kogub inimene enda pensionit ise ning maksab omal valikul brutopalgast 2% endale sobivaimasse pensionifondi. Seejuures on tänavuse aasta algusest võimalik tõsta oma maksemäära ka 4% või 6% peale – kui avaldus esitada enne novembri lõppu, siis hakkab tõstetud määr kehtima juba uue aasta algusest. Riik lisab sellele omakorda 4%,” selgitas ekspert.
Teise samba abiga õnnestub pensioni asendusmäära suurendada kolmandikult umbes 50%-le. “Kindlasti soovitan mõelda enda panuse tõstmisele ning suurendada maksemäära 2%-lt kas 4%-le või 6%-le. Seeläbi saab muretuks pensionipõlveks vajalikke sääste suurendada.”
Teise samba pensionifonde on teadupärast erinevaid ning igaüks leiab enda vanusele ja riskitaluvusele sobiva fondi. Asjakohase ülevaate teise samba pensionifondide käekäigust saab kogumispensioni statistikast, kus on märgitud nii fondi pika- ja lühiajaline tootlus kui ka tasusid puudutav informatsioon.
Kolmas sammas ehk täiendav kogumispension
Kuna OECD hinnangul võiks pensioni asendusmäär moodustada vähemalt 60% inimese sissetulekust, läheb vaja ka kolmandat tugisammast – selleks ongi loodud täiendav kogumispension ehk kolmas sammas, mille puhul saab sissemaksete suuruse määrata ise ning makse suurust alati muuta.
“Kolmanda samba abiga on võimalik säilitada väljakujunenud elustandard ning asendusmäära kergitada. Milline peaks olema enda panus, sõltub suuresti inimesest, tema sissetulekust ja võimalustest,” tõi Madisson välja.
Vajalike arvutuste tegemisel on abiks pensionikompass ja erinevad pensionikalkulaatorid, mille abil saab hetkeolukorrast hea ülevaate. “Kindlasti soovitan kalkulaatoriga tutvuda ning hinnata, kas praegune panus on piisav selleks, et kindlustada muretu pensionipõlv,” sõnas ekspert lõpetuseks.
Investeeringud pensionifondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning pensionifondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Pensionifondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet pensionifondi järgmiste perioodide tootluse kohta.
