Eesti Panga andmetel oli hoiuste maht pankades veebruarikuus 29,4 miljardit eurot, suurenedes jaanuariga võrreldes 69 miljoni euro võrra. Ehkki hoiused täidavad lühiajalist eesmärki ning kasvavad intressid on nende atraktiivsust veelgi parandanud, tuleks Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul keskenduda ka pikemale perspektiivile ning mõelda, kas olulised vajadused saavad täidetud ka pensionieas.

Raha säästetakse ja hoiustatakse hoolega

Madissoni sõnul on igati rõõmustav, et eestlased on keerulistes majandusoludes suutnud raha säästa ning hoiusele paigutada. “Teiste investeerimisvõimaluste kõrval tundub hoius kindlasti turvalisem ja kindlam, kuna intress on kokku lepitud ning raha hoiusele paigutamine on väga lihtne ja arusaadav: kindlal kuupäeval makstakse raha ja kogunenud intress inimesele tagasi ning seejärel saab ta juba otsustada, mis edasi saab.”

Kindlasti on eestlaste huvi suurendanud ka hoiuste järjest atraktiivsemad intressid. “Kui on näiteks ette teada, et hoiusele pandud raha läheb lähitulevikus tarvis, on hoius kindlasti mõistlik – see on igati hea viis raha paigutamiseks,” kinnitas Madisson.

Kas risk on liiga suur?

Kuigi hoiusele on mõistlik raha paigutada lühiajaliselt, kiputakse seda vahel tegema n-ö kolmanda samba aseainena. Eksperdi sõnul arvavad eestlased sageli ekslikult, et kolmandasse sambasse raha kogumisel ei tasu risk end ära või on liiga suur – seda näiteks põhjusel, et pensionifondi tootlus on ajas pidevalt muutuv.

“Aktsiaturgudele investeerimine tähendab küll riske, kuid ajalooliselt on just riskantsematesse varadesse tasuvam raha paigutada. Kuna majandus toimib tsükliliselt, on igati loogiline, et tõusule järgneb vahel langus, mis aga pöördub siis jälle tõusuks. Seetõttu ei ole alust arvata, et kolmandasse sambasse tehtud investeering end pikemas plaanis ära ei tasu,” sõnas Madisson.

Kaks olulist eelist

Kuivõrd kolmas sammas on  pikaajalises vaates pakkunud hoiustest kõrgemat tootlust, on see Madissoni sõnul peamine eelis, miks paigutada raha just kolmandasse sambasse. “Kui soov on raha koguda pensioniks, on kindlasti tulusam teha seda kolmandas sambas.”

Kuid kolmandal sambal on hoiuse ees ka teine oluline eelis. “Kui hoiustelt teenitud intressidelt arvutatakse maha 20% tulumaks, siis kolmanda samba puhul ei maksta investorile jooksvat intressi ega dividende. See tähendab, et vara saab ajaga akumuleeruda – nii hakkab liitintress tööle ning varasid veelgi kasvatama. Ka enammakstud tulumaksu saab kolmanda samba sissemaksetelt igal aastal tagasi, mille saab omakorda uuesti investeerida. Seega on kolmandal sambal maksustamise vaates kindlasti hoiuse ees eeliseid,” kinnitas Madisson.

Eelised puudutavad ka kolmanda samba väljamakset: näiteks saab teatud juhtudel kasutada nii maksuvabastust kui ka 10% maksusoodustust. “Väljamakse puhul võib kasutada nii fondipensioni võimalust kui ka ühekordset väljavõtmist – võimalused on seega väga paindlikud,” lisas ekspert.

Kokkuvõttes paneb Vahur Madisson südamele, et lühiajaliste rahaliste paigutuste ja vajaduste kõrval on oluline tähtsustada ka pikaajalist plaani. “Kuna hoiuste ja kolmanda samba vaates on mahud Eestis selgelt hoiuste kasuks, võiks igaüks mõelda, kas lühiajalise plaani kõrval pööratakse tähelepanu ka pikale plaanile – sel on tulevikus väga oluline tähtsus,” sõnas fondijuht lõpetuseks.

Investeeringud pensionifondi võivad osakuomanikule tuua nii kasumit kui kahjumit ning pensionifondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ja kasv ei ole garanteeritud. Vajadusel küsi nõu asjatundjalt. Pensionifondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet pensionifondi järgmiste perioodide tootluse kohta.