Eestlaste pangahoiused on koroonaperioodil ja hiljem jõudsalt kasvanud ning vaba raha on kogunenud rohkem kui kunagi varem. Ometi elab palju inimesi endiselt palgapäevast palgapäevani, mis paneb mõistagi küsima, kuidas paremini oma kulusid kontrolli all hoida? Nõu annab Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork.

Kahjulikke harjumusi võiks piirata

Ütlus, et inimene on oma harjumuste ori, ei tohiks tulla kellegi jaoks üllatusena. “On selge, et kõik harjumused lähevad meile igakuiselt midagi maksma. See on sageli palgapäevast palgapäevani elamise juurpõhjus: meil on tihtipeale palju selliseid harjumusi, mis viivad laekunud töötasu väga kiiresti pangakontolt ära, kuid mida saaks kerge vaevaga vältida,” ütles Kork.

Sageli oleks võimalik kulusid kokku hoida just kahjulike harjumuste arvelt – sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud värskest Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringust selgub, et alkohol on üldise palgakasvu taustal muutunud inimestele järjest kättesaadavamaks, mistõttu tarvitatakse seda rohkem.

Samuti saaks piirata ka teistele kahjulikele harjumustele, sealhulgas tubakatoodetele või kaasa ostetavale kohvile kuluvat raha.

“Tihtipeale ei teadvustata, et kõige rohkem raha kulub just väikestele kulutustele, mis võivad konto väljavõttel paista summa poolest esmapilgul “kahjutud”, kuid kõikide summade kokku arvutamisel selgub siiski, et just need moodustavad suure osa igakuistest kuludest,” ütles Kork.

Unistuste nimel tuleb töötada, kõik algab eesmärgist

Ent kuidas oma harjumusi muuta? Korki sõnul algab kõik konkreetsete eesmärkide seadmisest. Näiteks võiks alustada kuu alguses teatud koguses summa teisele kontole kandmisest ning seada sellele kontole kindel ülesanne. Olgu selleks eesootav reis, uus kodu või midagi muud, millest ammu unistatud on.

“Kui eesmärk saab täidetud, võibki positiivsel noodil öelda, et kõige esimene ülesanne ehk kulutamise muster on vähemalt esialgu murtud,” ütles Kork. See aga ei tähenda, et unistusi või eesmärke ei võiks olla veel – põhjuse raha kokkuhoiuks leiab alati.

“Mulle tundub, et tihtipeale elavad paljud eestlased päeva korraga ega oska või soovi pikki eesmärke seada. Tänapäeval on kõik võimalik ning ka suured unistused täituvad, kui nende nimel vaeva näha,” julgustas ta.

Säästmine algab juba paarist eurost

Korki sõnul algab säästmine juba paarist eurost kuus ning summa, mida iga kuu säästa soovitakse, võib olla täpselt nii suur, kui inimese rahakott kannatab. “Oluline on aru saada, et säästmine ei ole igakuine kohustus, vaid lisavõimalus, mis aitab sind eesmärkidele lähemale ning soovitu teoks teha. Seetõttu on täiesti arusaadav, et säästmise kõrvalt peab jääma raha üle ka igakuisteks kulutusteks,” märkis Kork.

Selleks võiks igaüks enda jaoks selekteerida, millised kulud on tema jaoks igakuiselt vältimatud ning mille arvelt oleks võimalik teadlikult kokku hoida. “Kui sa tead, kuhu see raha läheb, on seda lihtsam ka suunata,” lisas ta.

Siiski on rahaasjade kirjapanemine ja analüüsimine paljude jaoks tüütu ja aeganõudev protsess, mistõttu jääb esialgu hästitoimiv plaan tihtipeale katki. Õnneks on järjest enam saadaval ka erinevaid rakendusi, mis aitavad kuludel mugavalt silma peal hoida, ilma et selleks peaks tormama Exceli tabelit looma. Kaspar Kork jagas kolm sooja soovitust: 

• Bilance – eestlaste loodud tasuline telefonirakendus, mida on võimalik mugavalt pangakontoga ühendada ning mis aitab igakuiseid rahaasju paremini kontrolli all hoida; 
• Money Lover – samuti tasuta telefonirakendus, mis jagab kulud erinevatesse gruppidesse, tänu millele on rahaasjadest, eesotsas kulutustest koheselt parem ülevaade;
• Wallet – paljude eurooplaste lemmikäpp rahaasjade kontrolli alla saamiseks. Rakendusest on saadaval nii tasuta kui tasuline versioon ning see ühendub samuti erinevate Eesti pankadega, sealhulgas Luminori pangaga.